Mõhn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib geoloogia mõistest; zooloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Mõhn (zooloogia)|Mõhn]]}}
'''Mõhn''' on [[liustik]]u sulamisvee [[sete]]test koosnev üldjuhul ümar '''kuhjepinnavorm'''. Eestis kõige levinum mõhnatüüp on küngasmõhn, mis on kujult enamasti ümara või ovaalse kujuga 5-25m kõrge küngas nõlvakaldega 5-25°. Samuti leidub mõhnu, mis on kühmu-, kupli-, künnise-, seljaku- või vallikujulised. Mõhnad võivad olla ka tasase lavaja laega, moodustades harilikult kõrgeid hajali asetsevaid lavamõhnu, mis on Eestis levinumad [[Kirde-Eesti]]s.<ref name="Arold 2005">Arold, I. (2005). Eesti maastikud. (Lk 153-158). Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>
Mõhnasid kujundavate setete ja tekkeloo alusel eristatakse Eestis '''liustikujõetekkelisi''' (fluviogltasiaalseid) e. fluviomõhnu ja '''jääjärvetekkelisi''' (limnoglatsiaalseid) e. limnomõhnu. Kuna setete ladestumise protsessid võisid jää sulamisel tihti muutuda, siis eristatakse eraldi ka '''segamõhnu''', mis koosnevad nii jääjärve- kui ka liustikujõgede setetest. Kõigil mõhnadel võib olla kas lausaline või laigutine [[moreen]]kate, sel juhul nimetatakse neid '''moreenkattega mõhnadeks'''.<ref>Raukas, A. (1995). Eesti Loodus. (Lk 152-157). Tallinn : Kirjastus „Valgus“ ja Eesti Entsüklopeediakirjastus</ref> Moreenkattega mõhnastikud on tekkinud enamasti Kagu-Eesti kuhjeliste kõrgustike – [[Haanja kõrgustik|Haanja]], [[Otepää kõrgustik|Otepää]] ja [[Karula kõrgustik|Karula]] - kõrgemates osades.<ref name="Arold 2005" />
==Tekkeviis==
===Jääjõetekkeline===
Jääjõetekkelised mõhnad on tavaliselt veidi piklikuma kujuga ning on moodustunud lõhederohke jääserva ja [[irdjää|surnud jää]] pankade vahelistes avatud lõhedes või passiivse jää tunnelites jääsulamisvete kuhjatud setteist. Jääjõetekkelised mõhnad koosnevad peamiselt põimjaskihilisest [[liiv]]ast ja peen[[kruus]]ast<ref name="Kalm 2014">Kalm, V. (2014). Liustike ja mandrijää geoloogiline tegevus ning põhilised pinnavormid. Ü. Mander, Ü. Liiber. Üldmaateadus : õpik kõrgkoolile. (lk 185-186). Tartu : Eesti Loodusfoto.</ref>, mille vahel võib kohati olla väheses ulatuses rõhtkihilist [[aleuriit|tolm]]jaid liivu.<ref name="Arold 2005" />
===Jääjärvetekkeline===
Jääjärvelised mõhnad on kujunenud taanduva liustiku jääpankade vahelistes ajutiste järvede setetest. Samuti võivad jääjärveliste mõhnade setted pärineda liustiku pealsete või siseste järvede setetest, mis pärast ümbritseva jää sulamist jäid muust pinnasest kõrgemate küngastena maa peale. Jääjärvelised mõhnad koosnevad tihti rõhtsatest jääst väljasulanud moreeni peenematest osistest: liiva- ja aleuriidkihtidest.<ref name="Kalm 2014" />
==Mõhnastikud==
Eestis leidub mõhnasid peamiselt Lõuna-Eesti kõrgustike kõrgemas keskosas, samuti mitmel pool liustiku servamoodustiste vööndites, kus nad esinevad sageli korrapäratutes rühmades ehk '''mõhnastikes'''.<ref name="Kalm 2014" /> Eesti mõhnastikud on üsna väikesed, nende pindala on enamasti alla 10km², kuid võivad ulatuda kuni 20km².<ref name="Arold 2005" /> Mõhnadevahelised nõod kujutavad endast enamasti kauem püsinud suuremate jääpankade asemeid, sest need ei lasknud sinna setteid ladestuda. Osa madalamates kohtades asunud [[jääpank]]u mattus ka setete alla ja sulas seal alles aastasadade jooksul. Selliseid [[glatsiokarst]]ilisi lohke nimetakse [[söll]]ideks (ka '''sulglohk'''). Mõhnastikule iseloomulik künklik-nõoline reljeef võis kujuneda ka jääserva ette kuhjunud jõgede [[delta]]dest pärast nende setetesse mattunud jääpankade sulamist.<ref name="Arold 2005" />
==Vaata ka==
*[[oos]]
*[[sandur]]
*[[voor]]
*[[sulglohk]]
*[[moreenküngas]]
== Viited ==
[[Kategooria:Geomorfoloogia]]
| |||