Fajanss: erinevus redaktsioonide vahel

'''Fajanss''' ([[Prantsuse keel|prantsuskeelsest]] sõnast ''faïence'' [[Itaalia]] linna [[Faenza]] järgi) on peen, valgeheleda (kollaka või roosaka tooniga) urbse killuga savisegu ja [[keraamika]] liik: põletatud fajansist keraamikatooted (serviisid, vaasid, pisiplastika) on kaetud katva või läbipaistva [[Glasuur|tinaglasuurigaglasuuriga]] ning meenutavad [[portselan]]i.

Fajanss võeti kasutusele ilmselt juba enne [[9. sajand|9. sajandit]] Lähis-Ida aladel, püüdes järele aimata toona vaid [[Hiinlased|hiinlastele]] tuntud portselani valmistamise saladust.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Kersti Kuldna|URL=https://www.postimees.ee/1415699/fajanss-laanemeremaade-portselan|Pealkiri=Fajanss, Läänemeremaade portselan|Väljaanne=Postimees|Aeg=26. mai 2004|Kasutatud=}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] tõid [[maurid]] valge katva tinaglasuuri ja [[lüsterkeraamika]] [[islami keraamika]]kultuurist [[Hispaania]]sse, kust ta [[15. sajand]]il [[Mallorca]] saare kaudu Itaaliasse levis. Mallorca järgi nimetati see keraamikaliik [[majoolika]]ks.<ref>{{Netiviide|Autor=Eilve Manglus|URL=https://www.postimees.ee/1411065/itaalia-majoolika-votab-moorameestelt-nitti|Pealkiri=Itaalia majoolika võtab moorameestelt šnitti|Väljaanne=Postimees|Aeg=29. 04 2004|Kasutatud=}}</ref> Faenza kaudu levis [[Itaallased|itaallaste]] arendatud majoolika Itaaliast teistesse [[Euroopa]] maadesse. 18. sajandi lõpul tõrjuti fajanss tagaplaanile<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Gustav Naan|pealkiri=ENE 2. köide|aasta=1970|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=295}}</ref>, sest tänu [[Friedrich Böttger]]i avastusele, kuidas valmistada Hiina portselani, sai üha rohkem inimesi lubada endale portselani, mis oli varem olnud liiga kallis ning seetõttu kättesaamatu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlik Noorte Naisühing|pealkiri=Portselanikunsti ajalooline ülevaade|aasta=1935|koht=Tallinn|kirjastus=J}}</ref><ref>https://www. Roosileht & Kobritannica.|lehekülg=5}}com/art/arcanist#ref167624</ref>

15. sajandil jõudis majoolika [[Firenze]]sse ning levis sealt sajandivahetusel edasi teistesse Itaalia piirkondadesse. Itaalias saavutas majoolika suure populaarsuse ja sel on oluline osa Itaalia keraamika ajaloos. Selles tehnikas valmistati kõiki tavapäraseid keraamilisi esemeid, nagu taldrikud, vaagnad, kausid ja kannud. Seda kasutati ka skulptuuride ja skulpturaalsete reljeefide, samuti põranda- ja laeplaatide glasuurimiseks. [[TinaTinaoksiid]] oli kallis imporditud aine, mis muutis majoolika kallimaks kaubaks kui tavaline keraamika.