76 088
muudatust
resümee puudub
Resümee puudub |
|||
|
'''Kohtla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kochtel'') oli [[rüütlimõis]] [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref>[http://www.mois.ee/pikknimy.shtml Eesti mõisaportaal](vaadatud 23.01.2016)</ref>.
==Omanikud==
Kohtla mõisa mainitakse esmakordselt [[1419]]. aastal ja see on vanim pidevalt eksisteerinud mõis kogu Jõhvi kihelkonnas. Mõis rajati arvatavasti [[15.
Tõenäoliselt rajati mõis Kohtla-nimelise väikeküla asemele, mille ajalugu ulatub ilmselt [[Eesti muinasaeg|muinasaega]] välja. Tegemist võib olla ka kunagise Eesti vanema suurmajapidamise ehk “mõisaga”.
1419–1678 kuulus Kohtla mõisale ainult pool
Ühel keskaegsel kaardil kannab Kohtla isegi nime ''Brakelshof'' (Brakeli mõis). Jürgen Anthony Brackel, kes 1678. aastal mõisale teise poole Odrisi külast tagasi ostis, langes ise hiljem [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]]. Tema lesk Louise Margaretha asus elama Tartusse, kus abiellus uuesti ja müüs tühjana seisva ning osaliselt panditud maadega mõisa 1728. aastal Carl Gustav
Uueks omanikuks saanud Äksi mõisa valdaja Conrad Adolf [[Freytag
▲Ühel keskaegsel kaardil kannab Kohtla isegi nime Brakelshof (Brakeli mõis). Jürgen Anthony Brackel, kes 1678 mõisale teise poole Odrisi külast tagasi ostis, langes ise hiljem Põhjasõjas. Tema lesk Louise Margaretha asus elama Tartusse, kus abiellus uuesti ja müüs tühjana seisva ning osaliselt panditud maadega mõisa 1728 Carl Gustav Stahlile. 1745. aastal vahetas Stahl Kohtla mõisa Tartumaal asuva Äksi mõisa vastu ja
Otto Magnus von Stackelberg hakkas kokku ostma kohalikke mõisaid (1763 ka [[Ereda mõis]]a). Tema poeg [[Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)|Otto Magnus von Stackelberg]] sai 1775. aastal tänutäheks aktiivse diplomaatilise tegevuse eest [[krahv]]itiitli. Kuna Stackelbergi ulatuslike valduste peamõis asus [[Püssi mõis|Püssis]], hakkas Kohtla rahvas teda nüüdsest suupärasemalt kutsuma lihtsalt “Püssi krahviks”. Edaspidi tuli Kohtlal leppida kõrvalmõisa staatusega ja omanik külastas seda heal juhul kord või paar aastas. Stackelbergidele kuulus mõis Eesti Vabariigi maareformini.
▲Uueks omanikuks saanud Äksi mõisa valdaja Conrad Adolf Freytag Loringhaven ei jäänud kohale aga kauaks ja 1750 ostis mõisa talt 13000 riigitaalri eest Otto Magnus Stackelberg.
1921. aastal jagati mõisa maad kruntideks ja endise mõisa keskusesse hakkas tasapisi kujunema asula.
==Kohtla - Kohtla-Nõmme==
1931. aastal rajas [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri|Suurbritannia]] firma New Consolidated Gold fields Ltd. [[Kohtla raudteejaam]]a juures [[Kohtla õlivabrik]]u, mis kasutas toorainena [[põlevkivi]] ja et mitte põlevkivi kaugelt transportida, rajati lähedusse 1937. aastal [[Kohtla kaevandus]]. Seoses [[Roodu-Nõmme]]le õlitööstuse rajamisega 1931. aastal ja [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduse avamisega]] 1937. aastal kiirenes asula kasv tunduvalt ja 1945. aastal moodustati iseseisev [[Kohtla]] alev. Nimi [[Kohtla-Nõmme]] võeti kohanimena kasutusele alles pärast [[Eesti Teises maailmasõjas|Teine maailmasõda]].
Endine mõisahoone, milles 1933–1941 asus Kohtla kool, põletati 12. augustil 1941 nõukogude vägede poolt nagu ka suurem osa [[Kohtla-
▲Endine mõisahoone, milles 1933–1941 asus Kohtla kool, põletati 12. augustil 1941 nõukogude vägede poolt nagu ka suurem osa Kohtla-Nõmmest. Mõisa park on mingil kujul siiski tänaseni säilinud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.virumaa.ee/2002/06/ve-kohtla-mois/|Pealkiri=VE: Kohtla mõis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
==Viited==
{{Jõhvi kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.355|EW=27.195833|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Jõhvi kihelkond]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
| |||