Erinevus lehekülje "Elektripaigaldis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
# Nõrkvoolupaigaldised
 
# Tugevvoolupaigaldis on [[Elektriseadmestik|elektriseadmete]] süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on elektrienergia, lihtsustatult voolu[[Elektrivool|vool]]<nowiki/>u üle kandmine elektritoitepunktist või - allikalt (elektri)tarbijatele. Tugevvoolupaigaldise kaudu võib toimuda ka süsteemi juhtimine, info edastamine (internet läbi elektrijuhistiku jms.) kuid info edastamine, vajadusel konverteerimine on reeglina tugevvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon. Tugevvoolupaigaldist, selle osi võib funktsionaalselt jaotada liigitada veel jõu(elektri)paigaldiseks, valgustuspaigaldiseks, (elektri)küttepaigaldiseks jne.
 
Tugevvoolupaigaldist, selle osi võib funktsionaalselt jaotada liigitada veel jõu(elektri)paigaldiseks, valgustuspaigaldiseks, (elektri)küttepaigaldiseks jne.
Jõupaigaldise põhiülesandeks on elektrienergia ( voolu, võimsuse) ülekandmine tarbijateni (ühendusklemmideni, pistikupesadeni jne.)
 
Jõupaigaldise põhiülesandeks on elektrienergia ( voolu, võimsuse[[võimsus]]<nowiki/>e) ülekandmine tarbijateni ( elektripaigaldise ühendusklemmideni, pistikupesadeni jne.)
Valgustuspaigaldise sisse arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka valgustid ja nende lülituseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Valgustuspaigaldise ülesanne on valguse tootmine ja rajatise valgustamine.
 
Valgustuspaigaldise sisse arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka valgustid ja nende lülituseks-kommuteerimiseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Valgustuspaigaldise ülesanne on valguse tootmine ja rajatise valgustamine.
 
Kütte-jahutuspaigaldise hulka arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka elektrikütteseadmete ja nende lülituseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Küttepaigaldise ülesanne on ettemääratud kohas alal etteantud keskkonna temperatuuri hoidmine või selle etteantud piirides hoidmise tagamine. Küttepaigaldise alla võib arvata ka teiste energiakandjatega küttelahenduste juhtimine (termostaadid) ning ka kütmiseks vajaliku energia tootmise, ülekandmise, -konverteerimise seadmed (nt. soojuspump).
Elektripaigaldiste pingesüsteemide jaotus
 
#[[madalpinge]]<nowiki/>süsteem
# madalpingesüsteem
## vahelduvoolul[[vahelduvvool]]<nowiki/>ul alates 50V kuni 1000V(1kV)
## alalisvoolul[[alalisvool]]<nowiki/>ul alates 125V kuni 1500V (1,5kV)
# keskpingesüsteem alates 1,5kV kuni 35kV
# kõrgepingesüsteem alates 100kV piiranguta
 
2. Nõrkvoolupaigaldis on seadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on anduritelt, süsteemist, selle seadmetelt signaalidepingesignaalidest koosneva indformatsiooni saamine, selle edastamine ja info korraldamine süsteemi väljunditesse. Nõrkvoolusüsteemi kaudu selle seadmetele alla 50V pingega elektritoite üle kandmine(nt. [[:en:Power_over_Ethernet|PoE]] seadmed [[LAN]] võrgus) on nõrkvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon. nõrkvoolupaigaldisteks peetakse arvutivõrke[[arvutivõrk]]<nowiki/>e, nii fiiberoptikaga[[fiiberoptika]]<nowiki/>ga kui vaskjuhtidega kaabeldustega, [[tulekahjusignalisatsioon]] ATS, [[valvesignalisatsioon]], audio- ja video süsteemidvideosüsteemid ja paljud muud erinevad kontrolli- ja side süsteemid milledes seadmetevaheline tööpinge alla 50V ei kvalifitseeru madalpingepaigaldiseks[[Madalpinge|madalpingeelektri]]<nowiki/>paigaldiseks. Igal reeglil on erandeid, üheks näiteks- tulekahju- ja valvesignalisatsiooni sisse arvatakse ka häireväljundid- sireenid, vilkurid, millede tööpinge on 230V. Mitmetes nõrkvoolusüsteemides on kasutusel alalispinged[[alalispinge]]<nowiki/>d ja akudega[[Elektriakumulaator|aku]]<nowiki/>dega varutoitelahendused.
 
Automaatikasüsteem võib vastavalt süsteemi osade vahel kasutatavale tööpingele kuuluda tugev- või nõrkvoolu alla, funktsionaalsuselt on automaatika nii tugev- kui nõrkvoolusüsteeemi tunnustega, info kogumise, käitlemise-korraldamise ja edastamise osas nagu nõrkvoolusüsteemina, õleüle 50V pingega täiturite ajamite[[Elektriajam|ajam]]<nowiki/>ite töö tagamisena nagu tugevvoolupaigaldisena, mistõttu liigitatakse automaatikasüsteemi pingest sõltumatuna eraldi automaatikapaigaldisena.
 
Elektripaigaldisi liigitatakse ka neid ümbritsevate keskkondade järgi.
 
# Sisepaigaldised
# Välispaigaldised
# Välispaigaldised Sisepaigaldised on reeglina hoones, kaitstud ilmastiku muutuvate mõjutuste eest, kuid eranditena vastavalt hoones ruumide kasutustele võib selles suure tõenäolisusega tekkivate rikete korral tekkida (EX1) või püsivalt olla (EX2) plahvatusohtlik keskkond, näiteks sädelahenduse või detonatsiooni tekkimist välistavatest komponentidest koosnevat elektripaigaldist eeldav või keemiliselt agressiivne keskkond, mis kahjustab tavalises- olmekeskkonnas kasutamiseks koostatud elektriseadmeid.
 
# Välispaigaldised Sisepaigaldised on reeglina hoones, kaitstud ilmastiku muutuvate mõjutuste eest, kuid eranditena vastavalt hoones ruumide kasutustele võib selles suure tõenäolisusega tekkivate rikete korral tekkida (EX1) või püsivalt olla (EX2)või tõenäoliselt tekkida plahvatusohtlik keskkond (EX tsoon), näiteks sädelahenduse või detonatsiooni tekkimist välistavatest komponentidest koosnevat elektripaigaldist eeldav või keemiliselt agressiivne keskkond, mis kahjustab tavalises- olmekeskkonnas kasutamiseks koostatud elektriseadmeid.
 
Elektriseadmete ja -materjalide keskkonda sobivuse valiku hõlbustamiseks on koostatud liigitus IP- astmeteks- koodideks (IP- lühend [[IP-kood|International Protection]]). IP-_ _ tähistuses on 1) esimene number pingealustele osadele juurdepääsetavus. Alates 0-st - kaitseta kuni 6 -tolmukindel, 2) teine number -vee eest kaitseta kuni 8 - vee all tõõtav. Mõned tootjad lisavad kolmandaks parameetriks veel elektriseadme füüsilise tugevuse, vastupidavuse, vandaalikindluse. Suurem IP tähistuse number viitab seadme paremale kaitsusele välismõjude eest, samas viitab hooldustegevuse vajalikkusele.
 
On veel elektripaigaldise muid liigitusvõimalusi, nt. paigaldise otstarbe või kuuluvuse järgi.
278

muudatust