Erinevus lehekülje "Rahvusvaheline organisatsioon" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Maa (planeet))
P
 
Liikmed jagunevad kaheks:
1. Täisliikmed – täieõiguslikud liikmed, osalevad otsustamises või delegeerivad õigused. Jagunevad asutajaliikmeteks ja hiljem ühinenud liikmeteks
2. Vaatleja liikmedVaatlejaliikmed: ei osale otsustamises, käivad kohal, kui on huvi
 
Liikmeks on võimalik saada kui teised liikmed hääletavad [[fikseeritud häälteenamus]]ega uue liikme vastuvõtmise poolt.
Liikmeks saamise võimalikud piirangud:
 
1. Liikmed peavad hääletama uue liikme poolt
2. Kuulumine mõnda teise organisatsiooni (riigil ei ole võimalik saada [[UNESCO]] liikmeks kui ta ei kuulu [[ÜRO]]sse)
Kuigi valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid on laialt levinud terves [[Maa (planeet)|maailmas]], on nende mõju suurem [[arenenud riik]]ides kui [[arengumaa]]des. Selle põhjenduseks on see, et arenenud riikide pluralistlik poliitiline süsteem soosib oma kodanike osalemist sellistes organisatsioonides. Sellepärast on suurem osa rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeid pärit pigem Põhjast kui Lõunast. Üks tuntumaid rahvusvahelisi valitsustevahelisi organisatsioone on [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]], talle järgneb Rahvusvaheline Punane Rist.
 
Mõnikord liigitatakse ka hargmaised korporatsioonid (''multinational corporations''= ''MNG'') valitsusväliste rahvusvaheliste organisatsioonide alla, mis ei ole mittetulunduslikud organisatsioonid. Näiteks kuuluvad siia kategooriasse [[McDonaldsMcDonald's]], [[Sony]] ja [[The Coca-Cola Company]].
 
===Ajalugu===
Esimeseks valitsusteväliseks organisatsiooniks väidetakse olevat [[Roosiristlased]] (asutatud aastal [[1694]]), aga ka erinevad [[vaimulikud ordud]], mis tegutsesid juba u 1100. aastal ja mille ülesandeks oli kaitsta palverännakule läinud inimesi.
Samuti nagu valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid, kasvasid ka valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid nii [[19. sajand|19]]. kui ka [[20. sajand]]il väga jõudsalt ja tänapäeval on sellised organisatsioone ligikaudu 5500. 55% tegutsevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest on alustanud tegevust pärast 1960. aastat.<ref name="hmbtc" />
 
*[[Rahvusvaheliste organisatsioonide loend]]
 
===Viited===
{{viited|allikad=
<ref name="0sA7B">Toomla, Rein. 25. oktoober 2012. Loeng: Rahvusvahelised organisatsioonid (aine Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse), Tartu Ülikool</ref>
123 375

muudatust