Erinevus lehekülje "Hiiumaa" redaktsioonide vahel

Lisatud 379 baiti ,  6 kuu eest
Pildid ja pisiparandused
(Pildid ja pisiparandused)
 
== Loodus ==
[[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|pisi|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]].]]
 
Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga [[laguun]]. Viimasel [[Weichseli jäätumine|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.
 
===Looduskaitse===
[[Pilt:Tahkuna looduskaitseala.jpg|pisi|Mets [[Tahkuna looduskaitseala]]l.]]
[[Pilt:European Mink.jpg|pisi| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at.]]
 
Hiiumaa kaitsealade praktilist kaitset korraldab Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Hiiumaa talitus. Saarel asub 16 [[kaitseala]], 17 [[hoiuala]], 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele. Kaitse alla on võetud 4 parki, 21 põlispuud, 26 rändrahnu, 3 maastikuelementi ja 4 põlispuude gruppi.<ref name="t6qpz" />
 
==Ajalugu==
{{vaata|Hiiumaa ajalugu}}
===Muinasajast varauusajani===
 
14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="SZP9u" /> 16. sajandi alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe kindlustatud mõisa]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="QH5sj" />
 
[[Pilt:Portrait of count Jacob de la Gardie - Nationalmuseum - 19206.tif|pisi|püsti|Rootsi väejuht [[Jakob De la Gardie]]'le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti]]le Eesti esimene klaasivabrik.]]
 
Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõlmis viimane Liivi ordu meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Poolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" />
 
[[Pilt:Suursadama ait Hiiumaal.jpg|pisi|[[Suursadam]]a ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehitusel vajaminevat materjali.<ref name="JLPc2" />]]
[[Pilt:Kukka tuulik.jpg|pisi|200px|vasakul|Enamik saaresaarel säilinud [[pukktuulik]]uid ehitati 19. sajandil. Pildil [[Kukka]] külas asuv [[Kukka tuulik|Kukka pukktuulik]].]]
 
1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusse kolm neljandiku saarest. Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="SZP9u" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti]]le de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="SZP9u" />
 
===1914. aastast nõukogude ajani===
[[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|pisi|vasakul|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal.<ref name="ZdQbP" />]]
[[Pilt:Teise maailmasõja patarei kahuriõu Kalanas 2012.jpg|pisi|[[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Rannakaitsepatarei nr 42]], (III-130) [[kahuriõu]] [[Kalana (Hiiu)|Kalana]] külas [[Ristna]]l, [[Kõpu poolsaar]]el]]
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="yD6i6" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal ja [[Saaremaa]]l juba 1917. aasta sügisel.<ref name="BjN8p" />
 
[[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|pisi|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal<ref name="ZdQbP" />]]
 
Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest. Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="qzjBE" />
[[Teine maailmasõda]] Hiiumaale suuri purustusi ei toonud, peale [[Kärdla Kalevivabrik]]u hoone hävis [[Käina kirik]]u hoone, küll aga vähenes saare elanikkond langenute, läände pagenute ja küüditatute näol ligi 15%.<ref name="Hiiumaa" />
 
===Nõukogude ajast tänapäevanisaare avamiseni===
{{vaata|Märtsiküüditamine Hiiumaal}}
[[Pilt:Saare nina vahitorn.jpg|pisi|püsti|vasakul| 1960. aastatel asendati rannikul paiknevad puidust [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]] vaatetornid rauast tornidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Taavi Koppel|pealkiri=Hiiumaa piiritsoon 1940–1941 ja 1944–1991|aasta=2015|koht=|kirjastus=Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool|lehekülg=Lk 27|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48564/Taavi_Koppel_2015.pdf}}</ref> Pildil [[Sääre nina|Sääre ninal]] asuv vaatetorn 2011. aastal.]]
 
1946. aastal eraldati [[Läänemaa]]st [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="uzODd" /> 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" />
 
 
Pärast Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="psl75" />
 
===Taasiseseisvunud Eestis===
 
[[Hiiumaa ringtee]] asfalteerimine lõppes 2000. aastal.<ref name="psl75" />
== Kultuur ==
===Muuseumid===
[[Pilt:Mihkli talumuuseumi poordusega ait 4.jpg|pisi|püsti|[[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli Talumuuseum]]is saab tutvuda tüüpilise Põhja-Hiiumaa talukompleksigatüüpilise talukompleksga 19. sajandist.]]
[[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaris. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref name="Ls27x" /> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref name="MTm4j" />
Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref name="BV4pQ" /> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja (Hiiumaa)|Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref name="d03Cr" /> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref name="spJ41" />
 
===Raamatukogud===
[[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|pisi|1894. aastal valminud Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu.]]
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaal 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref name="Q2aga" /> Enne 1918. aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigis ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogud loodi muuhulgas ka Käinasse ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, see arv püsis enam-vähem stabiilne kogu nõukogude perioodil.<ref name="faHCX" />
 
 
===Sport===
[[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|pisi|Endises [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]a tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada.]]
Hiiumaal on spordiklubisid koondav MTÜ Hiiumaa Spordiliit, mis on maakonnas tegutsevate spordiklubide maakondlik katusorganisatsioon. Spordiliitu kuulub 28 saarel tegutsevat spordiklubi. Spordiliidu juhatus on viieliikmeline ning selle tööd juhib Anton Kaljula. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref name="i45h4" />