Erinevus lehekülje "Hiiumaa" redaktsioonide vahel

P
[[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. 1228. aastal mainiti saart esmakordselt, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare, mida nimetatakse Dageidaks''.<ref name="Hiiumaa" /> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu]]le, [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse.<ref name="QH5sj" /> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem läänistati.<ref name="QH5sj" />
 
14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="SZP9u" /> 16. sajandi alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe kindlustatud mõis]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="QH5sj" />
 
[[Pilt:Portrait of count Jacob de la Gardie - Nationalmuseum - 19206.tif|pisi|püsti|Rootsi väejuht [[Jakob De la Gardie]]'le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti]]le Eesti esimene klaasivabrik]]