|
==Vandenõuteooriate põhjused ning ajendid==
Vandenõuteooriate teke ja levik on sagedasem järskude ühiskondlike muutuste ([[riigipööre|riigipöörete]], [[sõda|sõdade]] jmt) ja kriiside ([[näljahäda]]de, [[epideemia]]te jmt) ajal. Vandenõuteooriad võivad tekkida ja levida soovist leida süüdlane, kes põhjustas elukvaliteedi languse, ning too siis hävitada või talle kätte maksta.
===Psühholoogilised põhjused=== ▼
Vandenõuteooriad võivad tekkida ja areneda ka siis, kui mõni negatiivneoluline sündmus tundub olevat liiga olulineootamatu või ebatõenäoline, et pidada seda vaid juhuseks või hooletuseks ., Teoorianing tasakaalustabvastav siisteooria sündmusedsaab (missellele olidsiis kellegipakkuda ettevalmistatudusutavamaid japõhjusi. läbi töötatud) põhjustega.▼Vandenõuteooriat, mis sisaldab loogilisi vigu ja vastuolusid, võib kirjeldada kui tulemust psühholoogilisest seisundist, mida võib nimetada kui vandenõuline. See on osa paranoidsest-skisofreenilisest mõttelaadist, mis spekulatiivse teooria alusel sõltub patsientide kõrgest dopamiini tasemest. See tähendab, et teatud asjad, mis teiste jaoks on normaalsed, on neile üliolulised (näiteks keegi usub, et on tegelikult Jeesus). Erinevates kultuurides võivad sellised sümptomid väljenduda väga erinevalt.{{lisa viide}}
▲===Psühholoogilised põhjused===
Vandenõuteooriate teke ja levik on sage järskude ühiskondlike muutuste (riigipöörded, sõjad jmt) ja kriiside (näljahädad, epideemiad jmt) ajal. Stabiilses ühiskonnas on vandenõuteooriatel väiksem osatähtsus. Seda võib selgitada kui soovi leida isikliku elukvaliteedi languse taga mõnda vaenlast, keda oleks lootust ka rünnata, ja mitte panna seda loodusnähtuste ja loomulike protsesside arvele.
Stabiilses olukorras, kus on rohkem, mida kaotada, paigutatakse oht pigem tulevikku, mis erinevate oletuste kohaselt võib olla vajadus stressi järgi või loomulik tegevus stabiilsuse tagamiseks.
▲Vandenõuteooriad võivad tekkida ja areneda ka siis, kui mõni negatiivne sündmus tundub liiga oluline, et pidada seda vaid juhuseks või hooletuseks. Teooria tasakaalustab siis sündmused (mis olid kellegi ettevalmistatud ja läbi töötatud) põhjustega.
*[[Psühhopatoloogia|Psühhopatoloogiliselt]] võib usk vandenõuteooria(te)sse olla seotud [[paranoia|paranoilise]], kahtlustava ja hirmunud meelelaadiga.
===Ühiskondlikud põhjused===
Tuntud on vandenõuteooriate levik [[Totalitarism|totalitaarsetes]] ühiskondades, milles teabe kättesaadavuse piiratus ja ilmselge [[propaganda]] äratab ohutunde, mis võib kasvada [[paranoia]]ks. MõnikordVandenõuteooriad tekivadvõivad vandenõuteooriadtekkida nnka tühjale kohale, s.tsiis kui ametlik seletus toimunud sündmusest jätab mõnele küsimusele vastamata. Vandenõuteooriate pooldajad võivad tunduda endale ja teistele paremini informeeritutena, elitaarsematena.
===Ajendid===
Vandenõuteooriate tekkimise põhjusedajenditeks on enamasti ootamatud ja ajaloopöördelisedpöördelised sündmused. Klassikaliselt ajendavad teooriate teket kõikvõimalikud atentaadid ([[John F. Kennedy]], [[Robert Kennedy]], [[Martin Luther King]], [[Olaf Palme]] jpt) ning tuntud tegelaste surm ([[Napoleon I]], [[Vladimir Lenin]], [[Adolf Hitler]], [[Jossif Stalin]] jne).
VandenõuteooriateVandenõuteooriaid püsiajendidajendavad onka oma tegevust varjavad või salastavad institutsioonid ja organisatsioonid, mille kohta on raske usaldusväärset teavet saada. Nende hulgas on näiteks [[katoliku kirik]], [[vabamüürlus|vabamüürlased]] ning sõjalised ja luureorganisatsioonid ([[CIA]], [[FBI]], [[Mossad]], [[KGB]]).
==Vandenõuteooriate tüpoloogia ja areng==
| 