Fajanss: erinevus redaktsioonide vahel

Fajanss võeti kasutusele ilmselt juba enne [[9. sajand|9. sajandit]] Lähis-Ida aladel, püüdes järele aimata toona vaid [[Hiinlased|hiinlastele]] tuntud portselani valmistamise saladust.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Kersti Kuldna|URL=https://www.postimees.ee/1415699/fajanss-laanemeremaade-portselan|Pealkiri=Fajanss, Läänemeremaade portselan|Väljaanne=Postimees|Aeg=26. mai 2004|Kasutatud=}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] tõid [[maurid]] valge katva tinaglasuuri ja [[lüsterkeraamika]] [[islami keraamika]]kultuurist [[Hispaania]]sse, kust ta [[15. sajand]]il [[Mallorca]] saare kaudu Itaaliasse levis. Mallorca järgi nimetati see keraamikaliik [[majoolika]]ks.<ref>{{Netiviide|Autor=Eilve Manglus|URL=https://www.postimees.ee/1411065/itaalia-majoolika-votab-moorameestelt-nitti|Pealkiri=Itaalia majoolika võtab moorameestelt šnitti|Väljaanne=Postimees|Aeg=29. 04 2004|Kasutatud=}}</ref> Faenza kaudu levis [[Itaallased|itaallaste]] arendatud majoolika Itaaliast teistesse [[Euroopa]] maadesse. 18. sajandi lõpul tõrjuti fajanss tahaplaaniletagaplaanile<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Gustav Naan|pealkiri=ENE 2. köide|aasta=1970|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=295}}</ref>, sest tänu [[Friedrich Böttger]]i avastusele, kuidas valmistada Hiina portselani, sai nüüd üha rohkem inimesi lubada endale portselani, mis oli varem olnud liiga kallis ning seetõttu kättesaamatu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristlik Noorte Naisühing|pealkiri=Portselanikunsti ajalooline ülevaade|aasta=1935|koht=Tallinn|kirjastus=J. Roosileht & Ko.|lehekülg=5}}</ref>

Umbes aastail 1430–1460 laienes majoolika kaunistamiseks saadaval olevsaadaolev värvivalik [[mangaan]]ist saadud lillakaspruuni, vaserohelise ningja koobaltsinisega. 16. sajandi alguseks oli saadaval täielik värvivalik: sinised, rohelised, kollased, oranžid, valge, must ja pruun, rubiinpunane, roosa ja punakaspruun.

[[16. sajand]]il jõudis [[hollandlased|hollandlasteni]] [[Hiina]] kallihinnaline sinivalge portselan. Kasutades Itaaliast tulnud majoolika võtteidmajoolikavõtteid, hakati [[Delft]]is tootma portselani odavamat kohalikku analoogi.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Leo Rohlin|pealkiri=Keraamika käsiraamat|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Raamatutrükikoda|lehekülg=49-52, 331-333}}</ref> Delft kujunes fajansi tootmisefajansitootmise keskuseks.<ref name=":1" /> Algul kopeeriti otseselt Hiina portselani dekoori, hiljem seoti Hiina temaatika [[Madalmaade Kuningriik|Hollandi]] motiivistikuga. Valmistati [[Kahhel|seinakahleid]] ja tarbenõusid – vaagnadvaagnaid, taldrikudtaldrikuid, kannudkanne, küünlajaladküünlajalgu jms. Silmapaistvad olid tugeva liigendusega ja rikkalikult kaunistatud tulpvaasid, mis koosnesid sektsioonidest ning kokku pandunakokkupanduna meenutasid hiinapärasest [[pagood]]ist kujundatud [[obelisk]]e. Delfti fajanss suutis hästi jäljendada Hiina portselani, mistõttu jäljendati omakorda Delfti fajanssi [[Suurbritannia|Inglismaal]] ja [[Saksamaa]]l. Kahhelkividest sai üks suurimaid ekspordiartikleid, mida veeti Inglismaale, [[Prantsusmaa]]le, [[Flandria]]sse ja [[Portugal]]i.<ref name=":2" />

Prantsusmaal viljeles fajanssi eeskätt keraamik, füüsik, keemik ja geoloog [[Bernard Palissy]] (1509-15901509–1590), kes alustas klaasikunstnikuna, omandades sellega kogemusi emailimises ja põletustehnikates. Palissy lemmikvormiks oli ovaalne vaagen, mille dekoreerimiseks kasutas ta elava looduse motiive – usse, konni, sisalikke, kalu. Ta laenas vormid otse reaalselt objektilt ning kasutas jäljendit kõrgreljeefses dekooris. Tänu meisterlikule glasuuride segamisele saavutas Palissy laia värvipaleti. Tema vormide abil paljundati ta töid veel sajandeid pärast tema surma. Prantsusmaal kujunesid fajansi tootmise keskusteks Lunéville, Quimper, Rouen ja Strasbourg. Kuid 18. sajandil kaotas pliiglasuur oma populaarsuse ning seda esinduslikuma keraamika puhul enam ei kasutatud.[[Fail:Bernard palissy (cerchia), piatto con serpentesso e animaletti, 1590 ca.jpg|pisi|Bernard Palissy (cerchia), piatto con serpentesso e animaletti, 1590 ca.]]

[[Eesti]]s toodeti 18. sajandil fajanssi [[Sakslased|saksa]] päritolu apteekri [[Carl Christian Fick]] rajatud fajansimanufaktuuris, mis tegutses aastail [[1772]]–[[1782]] praeguse [[Luise tänav]]a kandis [[Tallinn]]as. Manufaktuuris töötasid enamasti Saksamaalt pärit meistrid. Tallinnas toodetud fajanssesemeil esineb mõjutusi [[Kiel]]i lilledekoorist, [[Stralsund]]i serviisivormidest ja [[Rootsi]] Mariebergi portselanivabriku vaasikujudelt. Vabriku kogutoodang polnud suur janing praeguseni säilinud fajanss on tänapäeval väga haruldane.