Erinevus lehekülje "Lauka" redaktsioonide vahel

Lisatud 786 baiti ,  7 kuu eest
P
resümee puudub
P
P
'''Lauka''' on [[küla]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]].
 
Küla nime tekkelugu pole teada. Vanemates kirjalikes dokumentides esineb saksapärane Lauck, mida seostatakse eelkõige külas asunud [[Lauka mõis]]a nimega. Võimalik, et nimi on tekkinud sõnast "laht" või "laugas" või "lauter", kuna keskajal olevat mere rannajoon ja randumiskoht ulatunud praeguse palvemaja lähedusse. Mere pool metsas asub Käälu kivi<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-45931940|pealkiri=Pärandkultuuri objekt: Käälu kivi (392:KON:017)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. "Põhja pool olnud sadamale võis see kivi olla sissesõidu märgiks. Siin oli küla karjalaste kohtumispaik, söödi lõunat". (H. Põllo, 53)
 
Lauka küla kuulub ajalooliselt [[Reigi kihelkond]]a. 19. sajandi teisel poolel kuulus Lauka Reigi kihelkonna [[Kõrgesaare vald (Reigi kihelkond)|Kõrgessaare valda]]. Aastal 1950 moodustati Kõrgessaare valla aladele [[Lauka külanõukogu]]. Eesti taasiseseisvumise järel sai Lauka külanõukogu valla staatuse 10. septembril 1992 (esialgu [[Kõrgessaare vald|Lauka vald]]) ja 28. juunil 1993 taastati endine nimi, [[Kõrgessaare vald]].<ref>[http://www.korgessaare.ee/index.php?page=94 Põllo, Helgi. Kõrgessaare valla ajalugu. Kõrgessaare valla veebisait.]</ref> Kuni [[2013]]. aastani kuuluski küla Kõrgessaare valda, seejärel kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini [[Hiiu vald]]a ja järgmise haldusmuutusega [[Hiiumaa vald]]<nowiki/>a.
Elektrivarustuse sõlmpunktile lisaks asub Laukal (Käina tee 38a) ka 1980. aastatel telefonside (pealtkuulamis?)keskusena ehitatud hoone, mis ühendab Kõrgessaare suunast tulevaid välismaailma ühendusi väljuvate sidetrassidega lähikonnas, kaugemalt põhiliselt [[Isabella küla|Isabella]] ja [[Lilbi (Hiiumaa)|Lilbi]] suunas.
 
Ettevõtlikud talumehed ([[Põhja-Hiiumaa Põllumeeste Selts]]) ehitasid 1924. aastal pärandkultuuriobjektide hulka arvatud [[Lauka meierei]] hoone<ref>{{EELIS|parandobj|-1343931940|Lauka meierei}}</ref> (Käina tee 31) koos jääkeldri ja aidaga. Esimese Eesti Vabariigi ajal eksporditi meiereist Oskar Vähejaus toodetud võid Euroopasse Ühendkuningriiki. Selle hinnatud kvaliteedi kohta on tõendid-diplomid [[Imavere (Järva)|Imaveres,]] [[Eesti Piimandusmuuseum]]i püsinäitusel. Meierei töö lõppes, kui 1970. aastate alguses hakati lähikonna majapidamistest meierei suurele trepiplatvormile kokku toodud toorpiima viima edasi ümbertöötlemiseks [[Emmaste meierei]]sse. Maja võeti kasutusele kolhoosi varuosade laona, hiljem on hoonest lammutatud algselt meierei aurumasina katla küttematerjali ja veel hiljem nitraatväetisete kuuri ja aurumasina-katlaruumi osa, säilinud osas on olnud baar-ööklubi.
 
Meierei kõrval (Käina tee 29) asub ~1973–1992 [[Kõrgessaare kolhoos]]i kontorina ja elamuna kasutatud hoone, Eesti Vabariigi ajal asus samas majas [[Lauka Piimaühing]]u kontor ja [[Kõrgessaare Majandusühing]]u kauplus.
 
Aastal 1949 moodustati sundkollektiviseerimise tulemusel 1. Mai nimeline põllumajandusartell ehk kolhoos, mis piirdus Lauka lähikonna küladega ([[Isabella küla|Isabella]], [[Kurisu (Hiiumaa)|Kurisu]], [[Heigi]]). Sellest kasvas külanõukogus asuvate kolhooside (nt. [[Nurme kolhoos]] keskusega [[Heiste]] külas, Külvaja kolhoos Reigi külas ja ümbruses ning 1970. aastate alguses viimane liituja – kolhoos Uus Elu, keskuse praegused kivitööstuse ja laevaehitamise tootmishooned, asus [[Villamaa]]l) liitmise tulemusel välja [[Kõrgessaare kolhoos]], mis hõlmas valdavalt kogu Lauka külanõukogu ulatuses sotsialistliku põllumajandustegevuse.
 
Hiiumaa kolhoosides töötanud ehitajatest-meistritest ja vahendistest 1960. aastate lõpus loodud kolhooside ehituskoondis Hiiu [[Kolhooside ehituskontor|KEK]] on ehitanud kolhoosi vajaduste järgi endise spordiplatisi kõrvale lasteaiahoone, mis on praegu kasutusel [[päevakeskus]]ena ja [[raamatukogu]]na ning saare loodepiirkonna külaelu keskusena.
Karpaatia [[hutsuulid]]est ehitajate poolt valmis saadud kuni 30-tonniste sõidukite kaalumajana ehitatud hoone kujundati Sapardi toetuse abil ümber [[Kõrgesaare jahtkond|Kõrgesaare jahtkonna]] jahimajaks.
 
Laukal on Eesti NSV perioodil regulaarselt (esmaspäeva- ja kolmapäevaõhtuti) näidatud kino, algul kolhoosi vana töökoja garaažis, kus kinoseansi ajaks autod/traktorid välja aeti ning üritus lõppes tavaliselt pillimängu ja tantsuga. Hiljem võeti kasutusele püsiva kinoprojektoritega varustatud hoonena kasustusele omaaegse saeraami ajami jaoks ehitatud lokomotiivi aurumasina hoone. Samas kohas on 19. sajandi kaartidelt ära tuntav tingmärk, mida peetakse Lauka mõisa juurde kuuluvaks rehehoone ristikujuliseks põhiplaaniks.
 
Vabariigi taasiseseisvumise ajal on Laukal toiminud mõnda aega Hiiumaa kapitalil põhinev tankla-kauplus. See oli Laukal ajalises järjekorras kolmas tankla.
 
Tankla naabruses asub keskkatlamaja, mille keskkütte maapealsed magistraalid tõid soojatsentraalse keskküttesooja lisaks töökoja hoonetele, Lauka koolikoolile ja kortermajadele Käina tee 14, 26,25, 28, 30, 34, kuid süsteemi suurte trassikadude ja ebaefektiivsuse tõttu kasutatakse tänapäeval lokaalseid küttelahendusi.
 
Ka Käina mnt 44 (kolhoosi ehitamisjärjekorras 2. tanklana) kasutatud hoones on hiljem arendatud äri- ja müügitegevust. Kolhoosi esimese tankla asukohtasukoha olimüürid on leitavad telefonsidekeskuse naabruses.
 
Loodusväärtusena on esiletõstmist väärt tee äärde istutatud puud. Lehiseallee (mille paljud puud on vanuse tõttu välja langenud) idee autor oli [[Ungern-Sternberg]]ide poolt Eestisse kutsutud I[[Isabella mõisküla|sabella metsamõisas]] elanud metsaülem [[Karl Friedrich Wilhelm Ahrens]]. Tema idee oli ka lepiku istutamine [[Luidja]] liivaluidete taltsutamiseks, samuti sanglepaallee Lauka mõisani viinud teel ja lehiseallee. Sanglepaallee kõrval asub [[tarekuivati]] – seemnevilja algupärane kuivati, kus kuivatatavad viljad laotati metallplaatidest põrandale õhukese kihina, mida alt köeti suuremast puuküttega ahjust. Söödaviljakuivati - jõusöödaveski asus Lauka mõisa naabruses. Hoone ehitas kolhoosi ehitusmeeste brigaad, mis kuulus vastloodud Hiiumaa KEKi koosseisu.
 
1. juuli 2014. aasta seisuga elas külas 144 inimest.
278

muudatust