Hispaania lipp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
18. rida:
 
== Ajalugu ==
 
[[Keskaeg|Keskajal]] ei eksisteerinud riigilipu mõistet. Valitsejad kasutasid isiklikku või oma suguvõsa sümboolikat ja sõjaväeosad selle valitseja sümboolikat, kellele nad allusid.
 
Tänapäevane Hispaania riik tekkis [[15. sajand]]il, kui [[Kastiilia]] ja [[Aragón]] omavahel ühinesid. Enne ühinemist kasutas Aragón oma lippu, mis langeb kokku tänapäevase [[Kataloonia lipp|Kataloonia lipuga]]. See on jagatud pikkupidi 9 vaheldumisi kollaseks ja punaseks ribaks ning seda käsitletakse 4 paralleelse punase ribana kollasel taustal. Paljude teistegi Hispaania omavalitsuste ja autonoomsete piirkondade lippudel on näha Aragóni lipult pärinevad 4 paralleelset joont kollasel taustal: [[Valencia lipp]], [[Aragóni lipp]], [[Baleaaride lipp]] ja [[Prantsusmaa]]l asuv [[Roussilloni lipp]]. Need värvid langevad kokku tänapäeva Hispaania lipu värvidega.
 
[[1506]]. aastal võttis Hispaania kuningas [[Philipp Ilus]] kasutusele [[Burgundia rist]]iga lipu, mida esialgu kasutas tema [[Burgundia]] [[ihukaitse]]. Laiemalt hakati seda lippu kasutama tõenäoliselt [[1525]]. Lipul on kujutatud [[Andrease rist]]. Lippu kasutasid Hispaania mere- ja maavägi. [[1785]] lõpetas kuningas [[Carlos III]] selle kasutamise, sest see sarnanes liiga palju [[Inglismaa lipp|Inglismaa lipuga]]. Selle asemel võeti kasutusele puna-kolla-punane merelipp. Maavägi kasutas burgundiaBurgundia ristiga lippu kauem. [[1843]] võeti ka maaväes kasutusele puna-kolla-punane lipp. Seejärel hakkasid burgundiaBurgundia ristiga lippu kasutama [[karlistid]], kes soovisid valitsevat dünastiat kukutada, ja karlistide sümbol on see lipp tänapäevani.
 
Rahvuslipu mõiste polnud ka [[16. sajand]]il veel tekkinud. Sõjaväeüksustel oli kõigil oma lipp, millel riikliku kuuluvuse tähistamiseks oli ka kuninga vapp. [[Felipe II]] käskis igal sõjaväeosal muretseda teisegi lipu, millel oli punane burgundiaBurgundia rist kollasel taustal. Sellegipoolest kasutasid mõned sõjaväeosad teistsuguseidki lippe.
[[1506]] võttis Hispaania kuningas [[Philipp Ilus]] kasutusele [[Burgundia rist]]iga lipu, mida esialgu kasutas tema [[Burgundia]] [[ihukaitse]]. Laiemalt hakati seda lippu kasutama tõenäoliselt [[1525]]. Lipul on kujutatud [[Andrease rist]]. Lippu kasutasid Hispaania mere- ja maavägi. [[1785]] lõpetas kuningas [[Carlos III]] selle kasutamise, sest see sarnanes liiga palju [[Inglismaa lipp|Inglismaa lipuga]]. Selle asemel võeti kasutusele puna-kolla-punane merelipp. Maavägi kasutas burgundia ristiga lippu kauem. [[1843]] võeti ka maaväes kasutusele puna-kolla-punane lipp. Seejärel hakkasid burgundia ristiga lippu kasutama [[karlistid]], kes soovisid valitsevat dünastiat kukutada, ja karlistide sümbol on see lipp tänapäevani.
 
Rahvuslipu mõiste polnud ka [[16. sajand]]il veel tekkinud. Sõjaväeüksustel oli kõigil oma lipp, millel riikliku kuuluvuse tähistamiseks oli ka kuninga vapp. [[Felipe II]] käskis igal sõjaväeosal muretseda teisegi lipu, millel oli punane burgundia rist kollasel taustal. Sellegipoolest kasutasid mõned sõjaväeosad teistsuguseidki lippe.
 
 
Kuningas [[Carlos III]] pani tähele, et enamik [[Euroopa]] riike kasutasid valge tagapõhjaga lippe. Kuna riigid olid tavaliselt üksteisega sõjajalal, siis tekkis sageli olukordi, kus laevad alles viimasel hetkel või veel hiljem aru said, kas teine laev on sõber või vaenlane. Pärast trooniletõusu käskis ta oma laevastikuministril esitada uue lipu kavand, mis oleks merel juba kaugele näha. Minister valis 12 kavandit ja Carlos III valis neist välja puna-kolla-punase lipu, mille keskmine riba oli poole laiem nii ülemisest kui alumisest. Selline lipp erines oluliselt teistest Euroopa lippudest.
33. rida ⟶ 30. rida:
Sellist lippu kasutati esialgu üksnes sõjaväes. Tsiviilotstarbelised kaubalaevad hakkasid kasutama sarnast lippu, aga sellele oli üles ja alla lisatud veel üks kollane riba. Ribade laiused suhtusid üksteisesse vahekorras 1:1:2:1:1.
 
[[14. aprill]]il [[1931]] kukutati Hispaanias m,onarhiamonarhia ja välja kuulutati välja [[vabariik]]. Võeti kasutusele uus sümboolika, sealhulgas lipp. Nimelt pärinesid nii kollane kui punane värv senisel lipul Aragóni lipult, mis jättis mulje, justkui [[Kastiilia]]t ei sümboliseerikski lipul midagi. Sellepärast oli uuel lipul kolm võrdse kõrgusega laidu, millest ülemine oli punane, keskmine kollane ja alumine [[lilla]]. Alumine laid pidi sümboliseerima Kastiiliat. Sõjaväes hakati seda lippu kasutama [[6. mai]]l 1931.
 
[[14. aprill]]il [[1931]] kukutati Hispaanias m,onarhia ja välja kuulutati [[vabariik]]. Võeti kasutusele uus sümboolika, sealhulgas lipp. Nimelt pärinesid nii kollane kui punane värv senisel lipul Aragóni lipult, mis jättis mulje, justkui [[Kastiilia]]t ei sümboliseerikski lipul midagi. Sellepärast oli uuel lipul kolm võrdse kõrgusega laidu, millest ülemine oli punane, keskmine kollane ja alumine [[lilla]]. Alumine laid pidi sümboliseerima Kastiiliat. Sõjaväes hakati seda lippu kasutama [[6. mai]]l 1931.
 
[[Hispaania kodusõda]] lõppes [[1. aprill]]il [[1939]], kui [[Francisco Franco]] väeüksused vallutasid [[tormijooks]]uga vabariiklaste viimased tugipunktid.
53. rida ⟶ 49. rida:
 
Naftatootmisettevõtte [[Royal Dutch Shell]] [[logo]] värvid pärinevad samuti Hispaania lipult.
 
==Varasemad lipud==
<gallery>
60. rida ⟶ 57. rida:
Pilt:Flag of the First Spanish Republic.svg|pisi|[[Pilt:FIAV historical.svg|23px]]Esimese vabariigi lipp (1873–1874)
Pilt:Flag of the Second Spanish Republic.svg|pisi|[[Pilt:FIAV historical.svg|23px]]Teise vabariigi lipp (1931–1938)
Pilt:Flag of Spain under Franco 1938 1945.svg|pisi|[[Pilt:FIAV historical.svg|23px]][[Francisco Franco|Franco]] -aegne lipp (1938–1945)
Pilt:Flag_of_Spain_1945_1977.svg|pisi|[[Pilt:FIAV historical.svg|23px]]Franco -aegne lipp (1945–1977)
Pilt:Flag of Spain (1977 - 1981).svg|pisi|[[Pilt:FIAV historical.svg|23px]]Franco järgse aja lipp (1977–1981)
</gallery>
 
[[Kategooria:Hispaania lipud| ]]
[[Kategooria:Riigilipud]]