|
[[Pilt:Võimsad rünkpilved (Cumulus humilis and mediocris).jpg|pisi|Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014]]
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk [[konvektsioon]]ipilved.
Rünkpilved tekivad enamasti soojal aasta-ajal [[atmosfäär]]i alumises kihis, – [[troposfäär]]is. Rünkpilvede aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5 km, madala [[suhteline niiskus|suhtelise õhuniiskuse]] ja kõrge õhutemperatuuri puhul isegi kõrgemal, kuni 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Vertikaalarengu pilved. Vene keeles]</ref>, selliste pilvede paksus võib olla mõnesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Rünkpilved on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus.
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise [[ilm]]a või maastiku nõlvakutuultega, meie alade kohal paikneva ebapüsiva vertikaalse tasakaaluga õhumassi korral. Erineva soojusmahtuvuse tõttu ebaühtlaselt soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal hakkavad tekkima tõusvad õhuvoolud, st.mis tähendab, et areneb õhu konvektiivliikumine.<ref name="ilm"/> Kui õhumassis pole vahepealseid tõkestavaid kihte ([[inversioon]], [[isoterm]]), siis ümbritsevast õhust soojem ja suurema suhtelise niiskusega õhuvool tõuseb [[kondensatsioon]]itasemeni (sellest ka pilvede tasane alus), [[niiskus]] tõusvas voolus hakkab sellest tasemest alates nüüd kondenseeruma ning muutub nähtavaks (küllastatuks), tekivad selgete piirjoontega väikesed valged vahukuhilaid meenutavad pilved, mis arenevad mõnel päeval järk-järgult suurteks kõrgeteks rünkpilvedeks. Sellised pilved koosnevad nähtavast [[aur]]ust ja väikestest [[vesi|veepiiskadest]], kõrge pilve ülemises osas ka [[jää|jääkristallidest]].
Kõrgetes arenevates nön.ö 'ilusailma'ilusa ilma rünkpilvedes on tõusva õhuvoolu kiirus 5 kuni 205–20 m/s ja enamgi. Mõnel päeval arenevad ja liituvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest sajab hoovihma või [[rahe]]t ja millega võib kaasneda [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid võimsatest rünkpilvedest võib vahel siiski sadada lühiajalist [[vihm]]a, rahet või lumekruupe)<ref name="ilm"/>.
Õhumassisisesed rünkpilved hakkavad soojal aastaajal tekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel aastaajal [[külm]]em kui veepind.<ref name="ilm"/>
==Rünkpilvede alamliigid ja vormid==
|
