Dhyāna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
14. rida:
==Mõiste==
 
Sõnatüvi ''Dhi'' esineb [[veedad]]e kõige varasemas kihistuses ning viitab "kujuteldavale nägemusele", olles seotud jumalanna [[Saraswati]]ga, teadmiste jõu ja tarkusega.<ref>Jan Gonda (1963), The Vision of Vedic Poets, Walter de Gruyter, ISBN 978-3110153156</ref> Sellest on tekkinud variandid ''dhya-'' andja ''dhyana'', tähendades "mõtlust" või "meditatsiooni".<ref>William Mahony (1997), The Artful Universe: An Introduction to the Vedic Religious Imagination, State University of New York Press, ISBN 978-0791435809</ref> ''Dhyāna'' (ध्यान) tähendab sanskriti keeles mõtisklust või mõtlust; sügavat, abstraktset meditatsiooni.<ref>Monier Williams Sanskrit-English Dictionary (2008 revision), Cologne Digital Sanskrit Lexicon: dhyAna. [http://www.sanskrit-lexicon.uni-koeln.de/scans/MWScan/tamil/index.html ]</ref>
 
[[Buddhaghosa]] järgi pärineb mõiste "''jhāna''" sõnast ''jhayati'' tähendusega "mõtlema" või "mediteerima" ning sõnast ''jhapeti'' tähendusega "maha põletama", viidates selle funktsioonile põletada maha vastanduvad seisundid, hävitada meeleplekid, mis takistavad edenemist.<ref> The Jhanas in Theravada Buddhist Meditation, by Henepola Gunaratana, 1995. [https://www.accesstoinsight.org/lib/authors/gunaratana/wheel351.html#ch1.3]</ref>
 
Budismi jõudmisel Hiinasse jäeti sanskriti mõiste ''dhyāna'' tõlkimata, kasutades hääldusliku vastena hiinakeelse sõna ''channa'' (禪那) lühendit, millest kujunes hiina budismi üldnimetus ''"chan"'' (hiina keeles 禪).<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: chan. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Chan]</ref> Sellest omakorda kujunes korea budismi nimetus ''seon'' ning jaapani budismi nimetus ''[[zen]]''.
 
==Hinduism==
37. rida:
===Kaheksa ''jhāna'' taset===
 
[[Paali kaanon]]is<ref>Jhāna Sutta (AN 9.36); Anupada Sutta (MN 111), jt.</ref> on ''jhāna'' keskendumise või objektiga samastumise seisund, kus eristatakse 8 staadiumit. Need on järjestikku selginevad teadvusseisundid, mis sisaldavad endas viie ''jhāna'' teguri ''(jhānaṅga)'' kombinatsioone. Eristatakse nelja kehalist ''jhāna''<nowiki>'</nowiki>t'' (rūpa-jhāna)'' ja nelja kehatut ''jhāna''<nowiki>'</nowiki>t ''(arūpa-jhāna)''.
 
====Neli kehalist ''jhāna''<nowiki>'</nowiki>t====
 
*'''Esimeses ''jhāna''’s''' keskendumine sisaldab endas meele tähelepanu suunamist objektile, mis kujundab meeles sügava keskendunud rahu ''(samatha)'' seisundi. See on võrreldav millestki küllastunud veega, mida enam ei panda tähele. Pideval harjutamisel muutub see meele loomulikuks seisundiks.
 
*'''Teises ''jhāna''’s''' toimub argi- ja kinnismõtete ületamine ning meel vabaneb eneseteadvuse hälvetest, püsides rõõmuküllases rahulduses ja vaikuses. See on võrreldav vaikse järvega, mis toitub veealustest allikatest. Meel muutub selgeks, kirkaks ning vabaneb piiravatest mõtetest.