Redaktsioon: 3. juuli 2013, kell 23:28 redigeeri Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust P HC: +Kategooria:Lämmastikuühendid; ±Kategooria:Keemilised ained→Kategooria:Keemilised reaktsioonid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. aprill 2020, kell 00:40 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 811 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: ==Happe-aluse omadused== Ammooniumi ioon on nõrgalt happeline ning tänu sellele reageerib ~~Brønsted´i~~Brønstedi [[alus (keemia)\|alustega]]. Sellise reaktsiooni saaduseks on algne laenguta ammoniaagi [[molekul]]. : NH<sub>4</sub><sup>+</sup> + :B<sup>-</sup> → HB + NH<sub>3</sub> Kui [[ammoniaak]] lahustada vees, tekib reaktsioonil veega tasakaal janing osa ammoniaagist muutub ~~ammooniumi ioonideks~~ammooniumiioonideks. : H<sub>3</sub>O<sup>+</sup> + NH<sub>3</sub> = H<sub>2</sub>O + NH<sub>4</sub><sup>+</sup> See, mis koguses ammooniumi ioone tekib, oleneb lahuse [[pH]] tasemest. Kui pH on madal, nihkub tasakaal saaduste suunas. Kui pH on kõrge, nihkub reaktsiooni tasakaal lähteainete suunas. Ammooniumi ühendite tekkimine leiab aset ka gaasifaasis. Näiteks, kui ammoniaagi aurud puutuvad kokku [[vesinikkloriidhape\|vesinikkloriid]]i auruga, tekib valge [[ammooniumkloriid]]i pilv, mis sadestub valge kihina pindadele. Ammooniumile tugeva aluse lisamine annab ammoniaagi. 18. rida: [[Pilt:Dimethylammonium-formation-2D.png\|400px]] Kvaternaarsetel ammooniumi katioonidel on neli orgaanilist rühma seotud lämmastiku aatomiga. Neid katioone, näiteks tetra-n-butüülammooniumi kasutatakse mõnikord naatriumi või kaaliumi ioonide asendamiseks, et suurendada aniooni lahustuvust orgaanilistes solventides. Primaarsetel, sekundaarsetel ja tertsiaarsetel ammooniumisooladel on analoogne funktsioon, kuid neid kasutatakse vähem, sest nad pole nii lipofiilsed. Neid kasutatakse faasi suunamisel [[katalüsaator]]itena ja pindainetena. ==Toksilisus== Ammoonium üksi ei ole kuigi mürgine, aga vesilahuses tekib ka ammoniaaki, mis on üsna toksiline. Ammooniumi suhe lahuses võrreldes ammoniaagiga oleneb pH tasemest. Hingamisteedele omab ammoniaak ärritavat toimet, tekitades köhimist, silmade ärritust ja piisavas koguses ka hingamise seiskumist. Nahale sattumisel võib tekkida, olenevalt kogusest, ärritusi ja põletusi. Neelamisel on tõenäolised kahjustused seedeelundkonnale, kuid otsest ~~mürgitust~~mürgistust tavaliselt ei järgne. == Vaata ka ==

Ammoonium: erinevus redaktsioonide vahel