Kultuuriantropoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kultuuriantropoloogia''' (ka: ''sotsiaalantropoloogia'', ''sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia'') on [[humanitaarteadused|humanitaar]]- või [[sotsiaalteadused|sotsiaalteaduste]] hulka arvatav [[teadusharu]], mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, [[positiivne õigus|õigus]]t, [[poliitika]]t, [[ideoloogia]]t, [[religioon]]i, [[uskumus]]i, [[Tarbimine|tarbimist]], [[Tootmine|tootmist]], [[Sotsialiseerumine|sotsialiseerumist]], [[perekond]]a, sugupoolte probleeme ning teisi [[kultuur]]iavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.

Nüüdisaegse kultuuriantropoloogia juured pärinevad [[19. sajand]]i [[etnoloogia]]st, mis tegeles inimühiskondade süstemaatilise võrdlemisega. Etnolooge huvitas eriti küsimus, miks erinevateseri maailma osadesmaailmaosades elavatel inimestel on sarnased [[uskumus]]ed ja kombed.

Mõned uurijad ([[Grafton Smith]] jt) oletasid, et erinevad inimrühmad võtavad üle teistelt rühmadelt nende kombeid ja uskumusi ehk õpivad teineteiselt, mis tähendab, et kultuurinähtused levivad ühest kohast teise. Teised uurijad olid seisukohal, et erinevad rühmad on võimelised ka iseseisvalt jõudma samasuguste uskumuste ja kommeteni. Mõned neist uurijatest ([[Lewis Morgan]] jt) oletasid, et erinevad ühiskonnad läbivad teatud sarnaseid ajajärke. Hilisemad uuringud aga ei kinnitanud sarnaste ajajärkude olemasolu erinevateseri [[kultuur]]ides.

*[[Aet Annist]] ja [[Maarja Kaaristo]] (toim.) 2017. ''Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia''. Tallinn: TLÜ Kirjastus 2017. 416 lk.

*[[Lauri Honko]] ja [[Juha Pentikäinen]] 1997. ''Kultuuriantropoloogia''. Soome keelest (1975. aastal ilmunud raamatust "KulttuuriantropoloogiaKulttuuriantropologia") tõlkinud [[Tiina Vähi]], eessõna: [[Ants Viires]]. Kirjastus [[Tuum (kirjastus)|Tuum]], [[Tallinn]] [[1997]], 133 lk.