Erinevus lehekülje "Londoni Kuninglik Selts" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (pisitoimetamine)
P
 
Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, Sir [[Robert Moray]] ja [[William Brouncker, teine vikont Brouncker|vikont William Brouncker]]. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu [[Henry Oldenburg]], kellest sai järgmisel aastal üks kahest seltsi esimesest sekretärist. William Brounckerist sai seltsi esimene president.<ref name="history" />
 
Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene eksperimentide kuraator oli Robert Hooke. Moray kõneles sellest ettevõtmisest esmakordselt kuningas Charles II-le ning sai temalt heakskiidu. Ehkki selts jäi esialgu nimeta, ilmus nimi ''The Royal Society'' trükis esimest korda 1661. aastal. 1663. aastal nimetati see teises kuninglikus põhikirjas (''Royal Charter'') loodusteadmiste parandamise nimel tegutsevaks Londoni kuninglikuks seltsiks (''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge'').<ref name="history" />
 
Peavarju leidis kuninglik selts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati seltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast [[Londoni 1666. aasta tulekahju]] kolis selts mõneks aastaks [[Arundel House]]'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas kuninglik selts alles 1710. aastal, mil seda juhtis [[Isaac Newton]].<ref name="history" />
Philosophical Transactions on maailma vanim ja kõige kauem ilmunud [[teadusajakiri]]. Selle esimese numbri toimetas ja avaldas 1665. aasta märtsis seltsi esimene sekretär [[Henry Oldenburg]]. Tänapäeval avaldatakse ka teemanumbreid ning ajakiri jaguneb kaheks: A-seeria tegeleb matemaatika ja füüsikateadustega,<ref name="d2cpr" /> B-seeria bioloogiateadustega.<ref name="Cne9u" />
 
==TunnustusedTunnustus==
Kuninglik selts annab välja arvukalt auhindu ja medaleid ning korraldab loenguid, tunnustamaks teadussaavutusi. Vanim neist on [[Croone'i loengud|Croone'i loengute]] sari, mis algatati [[1701]]. aastal seltsi asutajaliikme [[William Croone]]'i lese palvel. Croone'i loengud toimuvad tänini kord aastas ja neid peetakse seltsi tähtsaimaks auhinnaks bioloogias. Ehkki Croone'i loengud algatati 1701, toimus esimene neist alles [[1738]], seitse aastat pärast [[Copley medal]]i asutamist, mis on kuningliku seltsi vanim tänini kasutusel olev medal ja mida antakse "silmapaistvate saavutuste eest uuringuis mis tahes teadusharus".
 
115 823

muudatust