Arshile Gorky: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kristjan972 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kristjan972 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Archives_of_American_Art_-_Arshile_Gorky_-_3044.jpg|pisi|Arshile Gorky (1936)]]
'''Arshile Gorky''' (õietipärisnimega '''Vostanik Manoug Adoian'''; ([[15. aprill]] [[1904]] – [[21. juuli]] [[1948]]) oli Türgi-Armeenia päritolu kunstnik, kes tegutses Ameerika Ühendriikides. <ref>{{Netiviide|autor=Harry Rand|url=https://www-oxfordartonline-com.ezproxy.utlib.ut.ee/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000033360#oao-9781884446054-e-7000033360-bibliography-1|pealkiri=Arshile Gorky|väljaanne=|aeg=2003|vaadatud=07.03.2020}}</ref>Arshile Gorky kujutas oma töödes traumasid, mida ta koges [[Armeenia genotsiid]]i ajal. Ta on tuntud ka [[Abstraktne ekspressionism<ref>{{Netiviide|abstraktse ekspressionismi]] üheautor=Alexandra rajajana 1940ndatelPitman|url=https://discovery. Teda on peetud üheks mõjukamaks kunstnikuks 20ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, sajandibereavement Ameerika Ühendriikides.and the
creative process: Arshile Gorky’s
The Artist and His Mother|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=08.03.2020}}</ref> Ta on tuntud ka [[Abstraktne ekspressionism|abstraktse ekspressionismi]] ühe rajajana 1940ndatel. <ref>{{Netiviide|autor=Harry Rand|url=https://www-oxfordartonline-com.ezproxy.utlib.ut.ee/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000033360#oao-9781884446054-e-7000033360-bibliography-1|pealkiri=Arshile Gorky|väljaanne=|aeg=2003|vaadatud=08.03.2020}}</ref>Teda on peetud üheks mõjukamaks kunstnikuks 20. sajandi Ameerika Ühendriikides.
 
== Elulugu ==
Arshile Gorky ehk Vosdanik Adoian sündis 1902. aastal, kuid tema sünnitunnistus puudub, mistõttu on pakutud tema sünniajaks 1904.aastat.<ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Pitman|url=https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, bereavement and the
Arshile Gorky ehk Vosdanik Adoian sündis 1902. aastal, kuid tema sünnitunnistus puudub, mistõttu on pakutud tema sünniajaks 1904.aastat. Ta pere elas Khorkumi külas, mis asus Vani järve ääres. Tänapäeval on see Türgi territooriumil, kuid 20.sajandi alguses oli see Armeenia provintsis Ottomannide Türgi piiri ääres. Kuna nende pere oli armeenlastest vähemus, elasid usulise tagakiusamise ohu all. Ta isa suutis ajateenistusest eemale hoida, mis tol ajal oli tõenäoliselt surmaotsus, ning põgenes Ameerika Ühendriikidesse, et leida seal perele uus elukoht. Ta emigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1908.aastal. 1915.aastaks oli tagakiusamine türklaste poolt suurenenud ning tungiti Vani järve ääres olevatele armeenlastele kallale. Arshile Gorky ja ta ema põgenesid, lootes jõuda Venemaa võimu all olnud Armeenia aladele, külma talve, toidupuuduse ja katusealuse puudumise tõttu suri A. Gorky ema Sushraning 1919.aastal. Jõudes Venemaa aladele A. Gorky ja ta õde pagesid Ameerika Ühendriikidesse, kus elas nende pere: isa, õed ja poolvend. Ta õed elasid Massachusettis Armeenia kogukonnas ning isa ja poolvend olid farmerid Rhode Islandil. Ta muutis oma nime Arshile Gorkyiks, nimi oli austusavaldus Maksim Gorkyile, kes oli vene kirjanik. Arshile Gorky ja ta isa vaheline suhe oli kaugenenud ning nende läbisaamine ei paranenud. Arshile Gorky hoidis oma identiteeti saladuses kuni oma surmani, varjates seda teiste eest. Ta kirjutas ka endale teistsuguse ajaloo, väites, et ta on kõrgelt haritud ja on saanud pariislasele omase kunsti hariduse. Ta käis erinevates kunstikoolides ning üritas jäljendada Paul Cézanne , Joan Miró ja Pablo Picasso maalimisstiili. Arshile Gorkyit vaevas läbi tema elu depressioon. 1947.aastal, kui ta oli teist korda abiellunud, hakkas ta rääkima enesetapust. Tema õnnetu meeleolu ja raske joomine 1948.aastal rikkusid suhteid tema perega, kuna lastel ja ta abikaasal Agnes Magruderil oli raske taluda seda. Kolmel korral läks Arshile Gorky metsa, eesmärgiga end üles puua, kuid tema tütred peatasid selle. Autoavarii, milles ta oli olnud 1948.aasta juuni kuus, murdis ta kaela luu ning ta maalimiskäsi oli halvatud, mis omakorda suurendas ta depressiooni. Samuti suurenes koduvägivald A. Gorky ja ta abikaasa vahel, mis tõi kaasa tema elukaaslase ja laste pagemise naise ema kodusse. Üksilduses olles oli A. Gorky soovis ta teha enesetappu, mida ta ka tegi 21. juulil 1948.aastal.
creative process: Arshile Gorky’s
The Artist and His Moth|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=08.03.2020}}</ref> Ta pere elas Khorkumi külas, mis asus Vani järve ääres. Tänapäeval on see Türgi territooriumil, kuid 20.sajandi alguses oli see Armeenia provintsis Ottomannide Türgi piiri ääres. Kuna nende pere oli armeenlastest vähemus, elasid usulise tagakiusamise ohu all. Ta isa suutis ajateenistusest eemale hoida, mis tol ajal oli tõenäoliselt surmaotsus, ning põgenes Ameerika Ühendriikidesse, et leida seal perele uus elukoht. Ta emigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1908.aastal. 1915.aastaks oli tagakiusamine türklaste poolt suurenenud ning tungiti Vani järve ääres olevatele armeenlastele kallale. Arshile Gorky ja ta ema põgenesid, lootes jõuda Venemaa võimu all olnud Armeenia aladele, külma talve, toidupuuduse ja katusealuse puudumise tõttu suri A. Gorky ema Sushraning 1919.aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Pitman|url=https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, bereavement and the
creative process: Arshile Gorky’s
The Artist and His Mother|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=08.03}}</ref> Jõudes Venemaa aladele A. Gorky ja ta õde pagesid Ameerika Ühendriikidesse, kus elas nende pere: isa, õed ja poolvend. Ta õed elasid Massachusettis Armeenia kogukonnas ning isa ja poolvend olid farmerid Rhode Islandil. Ta muutis oma nime Arshile Gorkyiks, nimi oli austusavaldus Maksim Gorkyile, kes oli vene kirjanik. Arshile Gorky ja ta isa vaheline suhe oli kaugenenud ning nende läbisaamine ei paranenud. Arshile Gorky hoidis oma identiteeti saladuses kuni oma surmani, varjates seda teiste eest. Ta kirjutas ka endale teistsuguse ajaloo, väites, et ta on kõrgelt haritud ja on saanud pariislasele omase kunsti hariduse.<ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Pitman|url=https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, bereavement and the
creative process: Arshile Gorky’s
The Artist and His Mother|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=08.03.2020}}</ref> Ta käis erinevates kunstikoolides ning üritas jäljendada Paul Cézanne , Joan Miró ja Pablo Picasso maalimisstiili. Arshile Gorkyit vaevas läbi tema elu depressioon. 1947.aastal, kui ta oli teist korda abiellunud, hakkas ta rääkima enesetapust. Tema õnnetu meeleolu ja raske joomine 1948.aastal rikkusid suhteid tema perega, kuna lastel ja ta abikaasal Agnes Magruderil oli raske taluda seda. Kolmel korral läks Arshile Gorky metsa, eesmärgiga end üles puua, kuid tema tütred peatasid selle. Autoavarii, milles ta oli olnud 1948.aasta juuni kuus, murdis ta kaela luu ning ta maalimiskäsi oli halvatud, mis omakorda suurendas ta depressiooni. Samuti suurenes koduvägivald A. Gorky ja ta abikaasa vahel, mis tõi kaasa tema elukaaslase ja laste pagemise naise ema kodusse. Üksilduses olles oli A. Gorky soovis ta teha enesetappu, mida ta ka tegi 21. juulil 1948.aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Pitman|url=https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, bereavement and the
creative process: Arshile Gorky’s
The Artist and His Mother|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=08.03.2020}}</ref>
 
== Karjäär ==
Arshile Gorky õppis 1924.aastal Grand Centrali kunstikoolis, kuid suuremas osas oli ta iseõppinud kunstnik.<ref>{{Netiviide|autor=Harry Rand|url=https://www-oxfordartonline-com.ezproxy.utlib.ut.ee/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000033360#oao-9781884446054-e-7000033360-bibliography-1|pealkiri=Arshile Gorky|väljaanne=|aeg=2003|vaadatud=18.03.2020}}</ref> Enne New Yorki jõudmist maalis ta Prantsuse impressionistide järgi,1930ndatel hakkas ta Paul Cézanne stiilis maalima, maastikumaalingud, kus kasutas vikerkaare värve ja vaikelu maalimisel tugevaid värve.<ref>{{Netiviide|autor=Harry Rand|url=https://www-oxfordartonline-com.ezproxy.utlib.ut.ee/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000033360#oao-9781884446054-e-7000033360-bibliography-1|pealkiri=Arshile Gorky|väljaanne=|aeg=2003|vaadatud=18.03.2020}}</ref> 1930ndate Arshile Gorky loomingut on paljud õpetlased märkinud,kirjeldatud etkui seevirtoosset on virtoosne harjutusharjutust modernsetes kunstistiilides. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Pepe Kamel|pealkiri=Master Drawings Vol 40 American Drawing in the Mid-Twentieth Century|aasta=2002 (Kevad)|koht=New York|kirjastus=Master Drawings association|lehekülg=13}}</ref> Tema kunstiteos "Nighttime, Enigma and Nostalgia" tulenevad Giorgio de Chirico lõunendist "The Fatal Temple". Võimalik, et ta õppis seda lõuendit näitusel ning lisanud sinna oma abstrakste versiooni. A.Gorky teos "Nighttime, Enigma and Nostalgia" jätab ka mulje, et kunstnik on selle valmistanud ühe hooga, ilma pliiatsit tõstmata. Maalingus esineb kaalutlust, mis on peitub spontaansuses. <ref>{{Raamatuviide|autor=Pepe Kamel|pealkiri=Master Drawings Vol 40 American Drawing in the Mid-Twentieth Century|aasta=2002 (Kevad)|koht=New York|kirjastus=Master Drawings association|lehekülg=11-12}}</ref>Tema varajast tööd iseloomustab läbipaistmatud värvikihid. Paljud tema teosed polnud edukad, kuna nad olid kohmakad, ebakindlad ja labased mõnel juhul. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Robert Reiff|pealkiri=Art Journal Vol 22|aasta=1963 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=CAA|lehekülg=151}}</ref>Oletatud põhjuseid on mitu, näiteks arvati, et kuna ta varasemad pildid on teiste kunstnike stiilist tuletatud ning vormistuselt puudulikud.<ref name=":1" />
 
Arshile Gorky hilisemad maalingud mängisid olulist rolli tema tõusu kuulsusesse.<ref name=":1" /> Ta segas kokku kubistide distsipliini ja sürrealistide fantaasia, näiteks William Rubin kutsus Arshile Gorky teost "The liver is the cocks comb" tema parimaks teoseks, nimetades seda kõige edasijõudnumaks ja prohvetiliseks maaliks 1943.aastal.<ref name=":1" /> A.Gorkyile on iseloomulik ka kunstiteoste maalimisviiside muutmine, ta kunagi ei teinud uusi maale samal viisil nagu varasemad. Näiteks tegi ta kolm versiooni maalist " The plow and the song", kus ta tegi kolm eripalgelist maali, kuid ta struktuur ja siiski samaks. Arshile Gorky töödes toimus muutus tema viimastel maalidel, need muutusid rahutuks, eputavaks. Art Journal, ajakiri, mis loodi 1941.aastal New Yorgis, leidis, et pealeenne 1943.aastat, muutusidolid Arshile Gorky tööd on lõpetamata nagu midagi oleks puudu ja samuti mõned teised maalid on ülepingutatud. Üks detail, mis A.Gorky töödes silma paistis on maalingute ja joonistuste vahe, Art Journal leidis, et Arshile Gorky joonistused on palju detalisemad, paremad figuuriliselt ning rohkem spontaansed, andes võimaluse rohkem improvisatsioonile.<ref name=":1" /> Clement Greenberg ütles, et Arshile Gorky teostes on kõige edasijõudnum osa " põhivärvidest moodustuv taust", kuna see "näitab lõuendi tasasust".<ref name=":0" /><br />
 
== Looming ==
Arshile Gorky varajane looming oli ajal, mil ta töötas Grand Centrali kunstikoolis (1924-1931.a). <ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson review Inc|lehekülg=105}}</ref>Tema varjasi töödes on leitud väga palju paraleele Paul Cézanne maalimisviisiga, kuid on ka erandeid, näiteks ta üks varasemaid teoseid Vaikelus on pintsliga tehtud töö tuletatud Paul Cézanne stiilist, kuid pintslitõmbed olid palju vabamad ning õrnemad. Varajasel perioodil oli Arshile Gorky teosed pärinenud P. Cézanne teemadelt, ta tegi maastikumaale, natüürmorte, kus olid pirnid, ühe teose puhul on ta ka kujutanud koljult, teose pealkirjaks on Vaikeelu koos koljuga. A.Gorky värvid, mis olid tema varajastes töödes pärinesid samuti Paul Cézanne loomingust, kasutades sinist, rohelist ja ookrit maastikumaalidel, lisadel vaikeelule kollast ja punast tooni.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=105}}</ref>
 
1930ndate aastate töödes on näha mõjutusi Pablo Picasso töödest, näiteks Arshile Gorky maalis Vaikelu mida ta maalis 1929-1932.aastatel, oli värvide poolest homaaž Pablo Picasso stiilile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=106}}</ref> Kõige suuremad Pablo Picasso mõjutused pärinevad A.Gorky teosest 1932.aastast, kus on kujutatud inimkuju.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=107}}</ref> Inimkujul on ühised pintslitõmbed P.Picassoga, mis näitab, et Arshile Gorky suutis omandada samasuguse maalimis -ja kujutamisstiili. 1936.aastal valmis esimene versioon teosest Kunstnik ja ema, mis oli paljude kriitikute arvates tema tööde kulminatsiooniks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=108}}</ref> The Hudson Review Vol 35 teosteoses, mis ilmus 1982.aastalaasta kevadel hindas kahte versiooni kui Arshile Gorky ühte suurimaid saavutusi, väites, et ikonograafiliselt on see väga meeldejääv ning hästi sooritatud maal. Arshile Gorky tööd muutusid suuremamaastaabilisteks 1930ndatel ning avatumaks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=108}}</ref>
 
1940ndate looming oli Arshile Gorkyil eripalgeline, kuna ta katsetas ning hakkas ellu viima ideesid, mis tal olid kogunenud kahe aastakümmne jooksul.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=110}}</ref> 1940ndate aastate algus polnud edukas A.Gorkyile, kuigi ta tegi suures mahus töid, hinnati neid halvalt, väites, et need on ebaveenvad ning neil on kas struktuuriline nõrkus või ületähtsutatakse mõnda värvi liiga palju. See tõi kaasa kriitika tema tööde üle, mis oli Arshile Gorky jaoks esmakordne.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=109}}</ref> 1944.aastal valmis A.Gorky kõige kuulsaim töö The liver is the Cock´s Comb, milles on näha V.Kandinsky mõjutusi, näiteks pikad sinised ovaalid on ümbritsetud punaste ja mustade rõngastega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=110}}</ref> Vassili Kandinsky mõjutused on läbivad Arshile Gorky töödes 1940ndatel, näiteks maalis The sun, The Dervish in the Tree, on iseloomulikud jooned V.Kandinsky töödele, kus koos on punane ja kollane värv ning töötlemata värve ümbritsevad kontrastsed toonid. 1944.-1948.aastani rakendas Arshile Gorky kunstimaailmas saadud mõjutused oma kunsti. Näiteks hakkas ta värvide intesiivsust vähendama samal ajal muutes need rikkalikumaks ja ühtsemaks. Värve hakkas ta lõuendile maalima õrnemate ja peenemate pintsli tõmmetega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=110}}</ref> A.Gorky viimased teosed nagu The plow and the song või Agony on maalid, kus ta rakendas oma ideesid suure rangusega<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=111}}</ref>. Elu lõpuks suutis Arshile Gorky luua maalimisviisi, mis oli talle iseloomulik ning milles oli ka näha mõjutusi teistelt kunstnikelt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=111}}</ref>
 
{{JÄRJESTA:Gorky, Arshile}}