Erinevus lehekülje "Lauri Vahtre" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1691 baiti ,  7 kuu eest
Teos "Eesti Vabadussõja ajalugu" eraldi artiklisse ning ilukirjandus, õpikud, aimekirjandus ja artiklid "Teoste" peatüki alla koondatud
(Teos "Eesti Vabadussõja ajalugu" eraldi artiklisse ning ilukirjandus, õpikud, aimekirjandus ja artiklid "Teoste" peatüki alla koondatud)
 
==Haridus==
Lauri Vahtre lõpetas [[1978]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ja [[1984]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna ajaloo erialal (oli rahvusliku tegevuse tõttu ülikoolist eksmatrikuleeritud ja lõpetas kaugõppes). [[1988]] ajalookandidaat. Lauri Vahtre on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane.{{lisa viide}}
 
Aastal [[1984]] kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas [[Sulev Vahtre]] juhendamisel diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast".<ref name="z5Jut" />
 
Lauri Vahtre [[kandidaaditöö]] käsitles [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendrit]] ja eesti rahvapärast [[ajaarvamine|ajaarvamist]], töö on ilmunud raamatuna "[[Eestlase aeg]]" aastal [[1991]] ja täiendatud kordustrükina aastal [[2000]].{{lisa viide}}
 
==Teadustegevus==
Aastatel [[1983]]–[[1985]] töötas ta [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, kaitses 1988. aastal kandidaadiväitekirja eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest; aastatel 1988–[[1992]] oli vanemteadur [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Ajaloo Instituudis. Aastatel [[1989]]–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.{{lisa viide}}
 
Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Nõukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli üks 1989. aastal [[Loomingu Raamatukogu]]s ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "[[Kodu lugu]]" autoreist [[Mart Laar]]i ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on üksi või kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooõpikuid.{{lisa viide}}
 
Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, [[püha]] või [[ebapüha|mittepüha]].<ref name="mairi39" />
 
Aastail 2015-2020 töötas Lauri Vahtre [[Eesti Sõjamuuseum]]is{{lisa viide}} ja juhtis teose "[[Eesti Vabadussõja ajalugu]]" koostamist.<ref name="bahovski"Bahovski>[[Erkki Bahovski]]. [https://leht.postimees.ee/6947217/erkki-bahovski-ilustamata-vabadussoda Erkki Bahovski: ilustamata Vabadussõda]. [[Postimees]], 10. aprill 04.2020]</ref>
==„Eesti Vabadussõja ajaloo I – II“ koostamine==
Aastail 2015-2020 töötas Lauri Vahtre [[Eesti Sõjamuuseum]]is ja juhtis uue [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaloo koostamist. Teose teksti kirjutasid lisaks Vahtrele [[Peeter Kaasik]], [[Urmas Salo]], [[Ago Pajur]], [[Tõnu Tannberg]], [[Hellar Lill]], [[Toomas Hiio]], [[Toe Nõmm]] ja [[Taavi Minnik]], kaardid koostas [[Reigo Rosenthal]]. Vahtre liitis eri autorite osad tervikuks, ühtlustas tervikteksti ja lisas üldistused. Teos on kaheköiteline, kogumahuga u. 1100 lehekülge, ja annab panoraamse ülevaate Vabadussõja eelloost, sõjasündmustest, rahvusvahelisest taustast ja sõja järelloost kuni tänapäevani välja. Raamatut esitleti [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäeva]] ürituste lõppakordina 2. veebruaril 2020 [[Tartu Linnamuuseum]]is.
 
[[Erkki Bahovski]] on esile tõstnud käsitluse objektiivsust: „Töö on olnud põhjalik. Kui eelloo peatüki järgi võinuks eeldada, et järgneb mingisugune eestlaste heroismist ja vabadusihast pakatav tekst, siis nii ei ole – õnneks! – läinud. Võibolla olid autorid püstitanud endale ülesande saksa ajaloolase Leopold von Ranke kuulsa maksiimi järgi: kirjutage ajalugu nii, nagu see on juhtunud.“"<ref name="bahovski" />
 
Ka [[Mart Laar]] tunnustab „Eesti Vabadussõja ajaloo“ sisulist tugevust: „Asjalik on ka sisu, kus esitatakse arvukalt uusi fakte ning tihti vaadeldakse toimunud uue nurga alt. Sellele on kindlasti kaasa aidanud asjaolu, et uurijate käsutusse on kaugematest riikidest jõudnud arvukalt materjale, mis tõmbavad kogu käsitluse laiemaks, võimaldades ühtlasi vaadelda toimunud vastaspoolelt. Käsitlus on värske, parandatakse eelmise raamatu vigu või väärtõlgendusi, tuuakse sisse uusi nimesid.“<ref name="laarpostimehes" />
 
==Poliitiline tegevus==
Lauri Vahtre astus poliitikasse [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal koos oma ülikoolikaaslase [[Mart Laar]]iga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikust Ülikoolist]] välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest [[1992]]. aastal kasvas välja [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]].{{lisa viide}}
 
Oli [[Eesti Kongress]]i liige. Aastatel [[1991]]–1992 oli ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas [[VII Riigikogu|VII Riigikokku]]. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse [[VIII Riigikogu|1995.]] ja [[IX Riigikogu|1999.]] aastal. [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal]] ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates [[5. aprill]]ist [[2007]] oli ta [[Juhan Parts]]i [[asendusliige|asendusliikmena]] [[XI Riigikogu]] liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena.<ref name="pZhtY" />
 
Oma pikaajalise tegevuse jooksul Riigikogus on Vahtre töötanud keskkonna-, kultuuri-, maaelu- ja kaitsekomisjonis. Ta oli üks lapsehooldustasu (jõustus 2000. aasta algusest) algatajaid, on püsivalt kaitsnud ajateenistusel põhineva riigikaitsemudeli põhimõtet, seisnud haridusmaastiku mitmekesisuse ja valikuvõimaluste säilimise eest jpm. {{lisa viide}}
 
==Kaitseministri nõuniku konkurss==
 
==Teoseid==
===Ilukirjandus===
*"Sõnum" (romaan) Peter Morgeni varjunime all. Varrak 2009. ISBN 9789985317204
*"Torm" (romaan). Varrak 2010. ISBN 9789985320389
*"Ilus valge ratsu" (luulekogu). Eesti Keele Sihtasutus 2012. ISBN 9789985795019
 
Ta on kirjutanud mitmeid näidendeid ("Olle Terve hansatuultes", "Muna EÜE", "Vihterpalu valss", "Teekond valguse riiki", "Varjutants", "Minust jäävad vaid laulud" (koos Mart Laariga) jt). Ta on [[Eesti Televisioon]]i seriaali "[[Tuulepealne maa]]" kaasstsenarist ning filmi "[[Detsembrikuumus]]" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.{{lisa viide}}
 
===Õpikud===
Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooõpikuid. Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil:{{lisa viide}}
*2004 Eesti ajalugu gümnaasiumile. ILO. Õpikut tutvustades kirjutas [[Teet Veispak]] rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: "Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud."<ref name="uJxqn" />
*2010 Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile. [[TEA Kirjastus]]. ISBN 9789949170791
*2014 Üldajaloo lugemik. Kaasautorid Mart Laar ja [[Ardi Siilaberg]]. Maurus
 
===Aimekirjandus===
*"Kodu lugu". Kaasautorid [[Mart Laar]] ja [[Heiki Valk]] // [[Loomingu Raamatukogu]]. 1989
*"Maarahva tähtraamat". [[Mix]] 1991
*"Ajaloo pööripäevad" (2. osa). Tammerraamat 2007, ISBN 9789985983133
 
===Artikleid===
*[http://www.epl.ee/artikkel/278278 Lauri Vahtre: See täiesti kurioosne eesti rahvas] EPL.ee, 10. november 2004
*[http://tartu.postimees.ee/021006/esileht/arvamus/220933.php Lauri Vahtre: Veel üks sinimustvalge] Postimees.ee, 2. oktoober 2006
 
==Isiklikku==
Tema isa oli ajaloolane [[Sulev Vahtre]], tema vend on kunstnik [[Silver Vahtre]].{{lisa viide}}
 
==Viited==
<ref name="uJxqn">http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id=50996684</ref>
<ref name="PLLij">http://opleht.ee/3598-mille-poolest-erineb-ajalooopik-ajaloo-lugemikust/</ref>
<ref name="bahovski">[https://leht.postimees.ee/6947217/erkki-bahovski-ilustamata-vabadussoda Erkki Bahovski: ilustamata Vabadussõda. Postimees, 10. aprill 2020]</ref>
<ref name="laarpostimehes">[https://leht.postimees.ee/6947212/mart-laar-vaarikas-ajalugu Mart Laar: väärikas ajalugu. Postimees 10. aprill 2020]</ref>
}}