Erinevus lehekülje "Narva lahing (1944)" redaktsioonide vahel

 
Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida Peipsi järvest läänes teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Ülejäänud mehed pidi võetama [[piirikaitserügement]]idest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati ''SS-Oberführer'' Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) [[Eesti Relva-SS korpus|Relva-SS-i armeekorpuse]] juhtkonna komplekteerimist. Uue [[diviis]]i ja [[armeekorpus]]e moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord.
 
 
Lahingutegevuse vaibumisel viis Saksa väejuhatus Narva rindelt maist juulini 1944 ära: [[Soomusgrenaderidiviis "Feldherrnhalle"|soomusgrenaderidiviisi "Feldherrnhalle"]] Valgevenesse; 16. ja 17. mail diviisi Großdeutschland V pataljoni; [[122. jalaväediviis]]i Soome; 170. jalaväediviisi Leedusse; [[225. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[61. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[58. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[XXVI armeekorpus]] ja korpuseüksused Leedusse ja [[XXXXIII armeekorpus]] ja korpuseüksused Lätisse.
 
26. mail 1944 paigutati armeegrupi „Narwa“ alluvuses rindele [[1. Eesti Politseirügement]] ([[286. Politsei Jalaväepataljon|286.]], [[288. Politsei Jalaväepataljon|288.]], [[291. Politsei Jalaväepataljon|291.]], [[292. Politsei Jalaväepataljon]]), vahetades välja eesti politseipataljonid nr 29–32. 5. juulil 1944 aga nimetati 1. eesti politseirügemendi staap 2. eesti politseirügemendi staabiks, viidi armeegrupi „Narwa“ alluvusest välja, ja määrati juhtima [[37. Eesti Politseipataljon|37.]], [[38. Eesti Politseipataljon|38.]] ja [[40. Eesti Politseipataljon|40. politseipataljoni]], mis saadeti [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindele]].
 
==Taganemine Tannenbergi liinile==
67 041

muudatust