Narvataguse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
25. rida:
[[Pilt:Komarovka1930.jpg|pisi|left|Eesti-Venemaa piiripunkt [[Komarovka]] külas (1930)]]
Vaivara kihelkonna valdadesse kuulusid aastatel 1919–1925 järgmised külad: [[Bolšaja Mokred]], [[Bolšaja Žerdjanka]], [[Bolšoje Zagrivje]], [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]], [[Hannika]], [[Karstula (Ingeri)|Karstula]], [[Konduši]], [[Kukin Bereg]], [[Kuritšek]], [[Malaja Mokred]], [[Maloje Zagrivje]], [[Odrasaare]], [[Olga-Risti]], [[Otradnoje (Slantsõ rajoon)|Otradnoje]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Popovka (Vaivara)|Popovka]], [[Pustoi Konets]], [[Radovel]], [[Saarküla]], [[Skorjatina Gora]], [[Ust-Žerdjanka]], [[Vanaküla (Leningradi oblast)|Vanaküla]], [[Väiküla]].
Pärast [[1939]]. aasta valdade reformi säilitas väga vähe valdu oma endise nime ja piiri (vaata [[Eestis 1939 kaotatud vallanimede loend]]), moodustati: [[Narva vald (1939)|Narva]], [[Raja vald (1939)|Raja]], [[Piiri vald (1939)|Piiri vald]]. Valdade ümbernimetamisega alustati ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimete eestistamist: [[Knjaz Selo]] (vene keeles ''Князь-Село'') – [[Kuningaküla]], [[Verhneje Selo]] (''Верхнее Село'') – [[Permisküla]], [[Sõrenets]] (''Сыренец'') – [[Vasknarva]], [[Skarjatina Gora]] (''Скарятина Гора'') – [[Karjati]], [[Stepanovšina]] (''Степановщина'') – Kalda, [[Djuk-Perevolok|Djuk]] (''Дюк'') – [[Kalaküla]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]] (''Переволок'') – [[Perve]], [[Skamja]] (''Скамья'') – Kambi, [[Kuritšek]] (''Куричек'') – [[Kurundi]], [[Vtoraja]] (''Втроя'') – Raja, [[Zaborovje]] (''Заборовье'') – [[Tagametsa]], [[Radoveli]] (''Радовели'') – [[Raadvere]], [[Zagrivje]] (''Загривье'') – [[Vabaküla]], [[Konduši]] (''Кондуши'') – Koidu, [[Mokredi]] (''Мокреди'') – Metsa, Kukin ja Malentsovo (''Кукин берег и Маленцово'') – Aru.
Narva-taguste valdade ja Petserimaa agraarkorra omapäraks oli Eesti muust osast erinev maaomandus ja maakasutussüsteem – domineeris [[vene kogukondlik maaomandus|vene kogukondliku maaomandus]]e süsteem [[hingemaa]] näol. Maa kuulus valdavalt külakogukondadele. [[Narva vald|Narva val]]las asusid ka [[Lilienbachi mõis|Lilienbachi]] ([[Novo-Ivanovskoje mõis]]), Saare mõis ja [[Baikovi mõis]] ning [[Lomõ]] puustus, [[Skarjatina vald|Skarjatina val]]las [[Annenskaja poolmõis]] ja [[Testsina]], [[Lutsinnik]]u, [[Sasino]] ja [[Pansino]] [[puustus]]ed.
| |||