Raja vald: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 998 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
| kaart =[[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|Eesti ja [[Narva-tagune]]]]
}}
'''Raja vald''' (kuni 1939. aastani '''Skarjatina vald''', ka eestipäraselt '''Karjati vald''') oli [[vald]] [[Virumaa|Viru maakonnas]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] [[Narva-tagune|idakaldal]] aastatel 1920–1945. Raja vald, [[Narva jõe ülemjooks]]ul koos [[Piiri vald|Piiri valla]] ja [[Narva vald|Narva vallaga]], [[Narva jõe alamjooks]]ul moodustasid [[Narva-tagune|Narva-taguse]].
 
[[Narva-tagused alad]]: [[Narva vald|Narva]], [[Kose vald (Virumaa)|Kose]]/[[Piiri vald|Piiri]] ja Skarjatina/Raja vald, kuulusid algselt [[Vaivara kihelkond]]a. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks [[vald]]adele ka [[kihelkond]]adeks, kuid ametliku jaotusena [[kirikukihelkond]]i seejärel enam ei eksisteerinud.
[[1929]]. aastal oli Skarjatina vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.<ref>Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920-1925. Akadeemia. Nr.11, 1999</ref>
 
1922. aastal oli Skarjatina vallas 118 eestlast (3,4%), 3.374 venelast (96,4%) ja muid rahvusi 7 (0,2%) - kokku 3.499 elanikku. 1934. aastal oli Skarjatina vallas 158 eestlast (4,6%), 3.290 venelast (95,0%) ja muid rahvusi 16 (0,4 %) - kokku 3.464 elanikku.
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|250px|Eesti haldusjaotus 1925. aastal]]
[[1929]]. aastal oli Skarjatina vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.<ref>Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920-1925. Akadeemia. Nr.11, 1999</ref>
 
1928. aastal Riigikogu poolt vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Skarjatina vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).<ref>Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja. Nr. 48, 15. juuni 1928</ref>
Raja valla [[riigimõis#Riigimõis 20. sajandil|riigimõisad]]: [[Annenskoje mõis]] (Annemõis), [[Korsakovi mõis]], [[Remenniku mõis]], [[Zaglištše mõis]], [[Zagrivski Obrezi mõis]], [[Väike-Tetšino mõis]]<ref>[http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&id=110700849624 Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald]</ref>
 
Raja valda kuulusid külad: [[Skarjatina]], [[Stepanovtštšina]], [[Mokredi]], [[Zaborovje]], [[Djuk-Perevolok]], [[Radovel]]i, [[Zagrivje]], [[Konduši]] ja [[Omuti]], [[Vtroja]], [[Skamja]], [[Kuritšek]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Kukin Bereg]], [[Malintsevo]] ja Remenniku (''Ременник'') talu ([[Vtroja jõgi|Vtroja jõel]])<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/14 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>.
 
Skarjatina/Raja valla alal asusid ka kadunud külad: ''Каколки (Коколок), Узно, Метскюлла (Мечкино), Куричек (Курица, Выдрино), [[Mustajõe (Vaivara)|Mustajõe]] (Черна, Черная), Маленцово (Самохон), Эстонский (Чухонский, Немецкий) Переволок'')<ref>[http://www.narova.eu/zabytye-derevni Забытые деревни], История Принаровья</ref>.
 
1944. aasta novembris arvas [[Vene NFSV]] Raja valla territooriumi [[Leningradi oblast]]i [[Slantsõ rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti Entsüklopeedia 6. köide, lk.562</ref>
74 254

muudatust