Erinevus lehekülje "Tšornobõli katastroof" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Neptuunium teisaldas lehekülje Tšornobõli katastroof pealkirja Tšernobõli katastroof alla: WP:COMMONNAME)
P
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:ChernobylMIR.jpg|thumb|TšornobõliTšernobõli satelliidipilt kosmosejaamalt "Mir" [[27. aprill]]il [[1997]].]]
'''TšornobõliTšernobõli katastroof''', tuntud ka kui '''TšornobõliTšernobõli tuumakatastroof''' ja '''TšornobõliTšernobõli avarii''' (kasutatakse ka venepärastukrainapärast nimekuju ''TšernobõlTšornobõl''), oli avarii, mis leidis aset [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], [[Ukraina NSV]]-s, [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]as 51°23′22″ N 30°05′59″ E [[26. aprill]]il [[1986]]. Avarii oli [[Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala|rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala]] järgi 7. taseme õnnetus.
 
Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjused olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Ioniseeriva kiirguse tagajärjel said paljud inimesed [[Äge kiiritusmürgitus| ägeda kiiritusmürgituse]] ja surid.
 
 
==Õnnetusest==
25. aprilli keskpäeval oli kavas seisata 4. reaktor plaaniliseks hoolduseks. Seoses sellega otsustati katsetada reaktori turvasüsteeme.
[[RBMK-1000]] reaktor vajab pidevalt ringlevat vett senikaua, kuni tuumkütust jätkub. Ka reaktori avariilisel peatamisel peab jätkuma reaktori jahutusvee tsirkulatsioon.
 
TšornobõliTuumajaama reaktoritel oli kolm varu-[[Diiselmootor|diisel]]generaatorit, mis pidid tagama veepumpade töö elektrikatkestuse korral, kuid need saavutasid veepumpade käigushoidmiseks vajaliku võimsuse 40-sekundilise viivitusega. Katsetuse käigus taheti kontrollida, kas reaktori avariilisel peatamisel suudab inertsist pöörlev auruturbiin anda piisavalt elektrit, et varugeneraatorite käivitumiseni hoida käigus reaktori veepumpi. Test viidi eelnevalt kahel korral läbi teistel reaktoritel, kuid negatiivsete tulemustega: turbiin ei genereerinud ergutusmähiste pingelanguse tõttu piisavalt kaua vajalikku võimsust. Turbiinidele tehti muudatusi ning oli vaja teha uusi katsetusi.
 
==Eelnenud tingimused==
 
==Katastroofi ulatus==
[[Pilt:Chernobyl radiation map 1996.svg|thumb|TšornobõliTšernobõli katastroofi tõttu saastatud ala]]
Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium-137 ja strontsium-90 (Cs-137 poolestusaeg on 30 aastat, Sr-90-l 29 aastat) ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope (Cs-134, Zr-95, Nb-95, Xe, Ba-140, La-140). Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi.
 
Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest.
 
== Seos Eestiga ==
== Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti ==
[[Pilt:View of Chernobyl taken from Pripyat.JPG|thumb|Vaade Tšornobõlile Prõpjatist]]
Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "[[kordusõppused|kordusõppustele]]" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV [[tsiiviilkaitse]] juht [[Vello Vare]].<ref name="Om3wi" />
*[[Kõštõmi plahvatus]] 29. septembril [[1957]]. aastal
*[[Tšernobõli samuraid]]
 
 
==Viited==