Mari Möldre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
9. rida:
 
== Elulugu ==
=== Varane eluLapsepõlv ja haridus ===
Elviine Annuk sündis 13. oktoobril ([[vkj]] 1. oktoobril) 1890 [[Saadjärve vald (Äksi kihelkond)|Saadjärve vallas]] [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]]. Isa Jakob oli ehitustööline, ema Mari Tormi mõisas päevaline. Peale Elviine oli peres ka teine tütar, viis aastat vanem Ida-Alisabeth. 6-aastasena hakkas Elviine käima lehma- ja lambakarjas ning 7-aastaselt läks [[Äksi vallakool]]i, kus õppis kuni pere kolimiseni [[Narva]] tädi ja tädimehe juurde.<ref>(Mölder 1963)</ref>
 
27. rida:
Kokku töötas Möldre Vanemuises viis aastat, kuid pärast Karl Menningu lahkumist lahkus ka tema ning sõitis abikaasaga [[Peterburi]], kus ta sünnitas poja Caiuse. Peterburis elades sai ta õelt teate, et ema on suremas haige. Ta sõitis Eestisse ema viimast korda vaatama. Mõni aeg pärast Peterburi naasmist sai ta teate ema surmast.
 
=== Vanemuise -järgsed aastad ===
Kui [[Esimeneesimene maailmasõda]] möllas juba teist aastat, määrati Hartius Põhja-Soome sõjavarustuse praakeriks. Mari jäi lapse ning ammega üksi ning sõitis Peterburi lähedal asuvasse suvituskohta [[Lahta]]sse. Mõne aja pärast lahkus tema juurest ka amm. Pärast seda Caius haigestus ning kuna ümbruses suri lapsi palju, siis otsustas Mari vaatamata riskidele Tartusse sõita. Pärast Tartusse jõudmist hakkas laps taas kosuma.
 
Tartusse naasmine langes aega, mil Vanemuisest lahkus 11 näitlejat, sest [[Ants Simm]] ei olnud võimeline Karl Menningu tööd jätkama. Mari ühines lahkujatega ning koos mindi [[Tallinn]]asse. Seal avati [[Pandorin]]i seltsi juures 1916. aastal uus teater (Pandorini Rahvateater), kuid kahjuks ei jäänud see püsima.
78. rida:
 
=== Elu pärast vabanemist ===
Pärast vabanemist käis tal külas Lyl, kes töötassel nüüdajal töötas Pärnu teatris. Seal olles pakkus Kaarel Ird Marile taas kord tööd, kuid taas ütles Mari ära, kuna Ruudu huvides oli vaja, et Mari oleks Tallinnas.
 
28. jaanuaril 1955 vabastati ka Ruut. Mõlemad alustasid taas töötamist ning mõne aja möödudes, pärast pingelist asjaajamist nad mõlemad ka rehabiliteeriti ning maksti välja neilt võetud vara.