Väike doksoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

:Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule nüüd ja ikka ja igavesti. Aamen.

Õigeusu kirikus, [[Orientaalsed kirikud|orientaalsetes]] õigeusu kirikutes ja [[kreekakatoliku kirik]]us kasutatakse väikest doksoloogiat palju jumalateenistuste eri osades ja eraviisilistes palvetes palvet lõpetava vormelina. Seda loetakse kolm korda osana iga jumalateenistuse alguspalvetest ja osana jumalateenistuse lõpul antavast [[Õnnistamine|õnnistamisesestõnnistamisest]]. Mitmest hümnist koosnevas seerias lauldakse seeseda enne viimast laulu, või kaheks jagatult: sõnad "Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale vaimule" lauldakse enne eelviimast hümni, ning enne viimast hümni, mis tavaliselt on pühendatud [[Jumalaema]]le, lauldakse teine pool alates sõnadest "nüüd ja ikka...".

[[Roomakatoliku kirik]]us loevad või retsiteerivad ''Gloria Patri'' vaimulikud, kuid alates [[Teine Vatikani kirikukogu|teisest Vatikani kirikukogust]] loevad seda üha enam ja enam loevad seda ka ilmikud. Ülistust kasutatakse [[tunnipalvus]]te sissejuhatuses, [[psalm]]ide ja ''[[canticum]]''<nowiki>'</nowiki>ide lõpus, samuti [[missa]] [[introitus]]es<ref>https://eelk.ee/et/jumalateenistus/sonaseletused/</ref>. Väljaspool liturgiat loetakse seda näiteks [[Roosipärg|roosipärjapalvetes]] igaliga korralkord enne [[meieisapalve]]t.

[[Anglikaani kirik]]us lauldakse või loetakse ''Gloria Patri'' kõige sagedamini psalmide ja ''canticum''<nowiki/>'ide lõpus hommiku- ja õhtupalvustel.