Suur neljapäev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
'''Suur neljapäev''' on [[vaikne nädal|vaikse nädala]] [[neljapäev]].
Suur neljapäev on [[ülestüusmispüha tsükkel|ülestõusmispüha tsükli]] pöördepunkt. [[Tuhkapäev]]al alanud patukahetsusaeg lõpeb armulauateenistusega suurel neljapäeval. Ühtlasi algab suure neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise püha ([[paasapüha]]), ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha ([[ladina keel]]es ''Triduum sacrum'', ''Triduum paschale''), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.
Suur
Päeva ladinakeelne nimi ''dies viridium'' (´roheliste [okste] päev´) viitab
Suure
Jumalateenistuse lõpul võib altari esemetest ja tekstiilidest tühjaks teha, millega väljendatakse Kristuse viimaste kannatuste algust. Temalt riisuti kõik, Jeesuse piinajad ja hukkajad jagasid
Suur neljapäev on eesti [[rahvakalender|rahvakalendris]] kõige rikkama [[kombestik]]uga. Loodeti, et suure neljapäeva toimingutel on eriline mõju. Näiteks kaapisid aednikud õunapuid, sest siis pidi saama õunaaed
Keelatud oli kära ja müra tegemine: [[puuraiumine]], [[ehitamine]], [[kangakudumine]], [[pesupesemine]] (NB! Vanasti kolgiti pesu puhtaks, mis oli üsna kärarikas tegevus), kuid ka [[pillimäng]], [[tantsimine]] ja [[laulmine]]. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda, sest muidu kadus õnn.
|