Eesti Kultuurkapital: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P linkide lisamine alamlehtedele sissejuhatuses |
|||
5. rida:
==Kultuurkapital enne Teist maailmasõda==
[[Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta|Seadus Kultuurkapitali asutamise kohta]] võeti vastu [[Konstantin Pätsi esimene valitsus|Konstantin Pätsi esimese valitsuse]] poolt 8. juulil 1921, kuid [[I Riigikogu]] seda ei kinnitanud. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal.
Enne Teist maailmasõda olid järgmised sihtkapitalid:
*[[Eesti Kultuurkapitali Ajakirjanduse Sihtkapital]]
*[[Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital]]
*[[Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital]]
*[[Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapital]]
*[[Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapital]]
*[[Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapital]]
1927. aastal töötati Põllutööministeeriumis välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks lisaks senistele sihtkapitalidele asutatud sihtkapital põllumajanduse kultuuri kui tähtsaima ja väärilisima kultuuriala toetamiseks<ref>Kultuur-kapital põllumajanduse teenistusse. Rahvaleht, 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.</ref>.
11. jaanuaril 1935 nimetas Vabariigi Valitsus Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali valitsuste esimeesteks 3 aastaks (RTL 1935, 6):
*kirjanduse sihtkapitali valitsusse [[Eduard Hubel]]i
*helikunsti sihtkapitali valitsusse [[Juhan Aavik]]u
*kujutava kunsti sihtkapitali valitsusse [[Voldemar Päts]]i
*näitekunsti sihtkapitali valitsusse [[Albert Üksip]]i
*kehakultuuri sihtkapitali valitsusse [[Karl Terras]]e
*ajakirjanduse sihtkapitali valitsusse [[Harald Tammer]]i
22. märtsil 1938 toimunud koosolekul, millest võtsid osa [[Õpetajate Koda|Õpetajate Koja]] nõukogu poolt valitud kuus esindajat ja Eesti Kultuurkapitali iga sihtkapitali valitsuse poolt valitud üks esindaja, valiti [[I Riiginõukogu]] hariduse ja kultuuri alalt valitavaks liikmeks Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees [[Voldemar Päts]].
==Kultuurkapital pärast Eesti taasiseseisvumist==
| |||