Wära: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Börsikrahhi ja Suurest Depressioonist põhjustatud raskes majandusolukorras ühines projektiga enam kui 1000 [[ettevõtja]]<nowiki/>t üle kogu Saksamaa ning wära käive oli märkimisväärne 14 linnas. Seda raha tunnustasid isegi [[Commerzbank]], [[Ostfriesische Bank]], [[Vereinsbank]] ja [[Tarbijate ühistu|tarbijate ühistud]].
Tuntuimaks juhtumiks sai Schwanenkircheni pankrotistunud söekaevanduse juhtum, mille taaskäivitajale laenas agentuur 50 000 riigimarka (suurem osa sellest wära’des). Söekaevandus taaskäivitati ja töötajatele maksti 2/3 töötasust wära’des ja 1/3 riigimarkades. Kuna wära'des oli võimalik osta toitu ja tarbekaupu kohalikelt tootjatelt, siis inimesed leppisid sellega ja raha läks kiiresse ringlusse. Söe ostjatele, kes tasusid kauba eest wära’des pakuti 5% soodustust.<ref>[http://www.geschichtsverein-deggendorf.de/docs/gbl_04/gbl_04_99_116_122_wirtschaftsgeschichte_onken.pdf Geschichtsverein] Deggendorf: Ein vergessenes Kapitel der Wirtschaftsgeschichte. Schwanenkirchen, Wörgl und andere Freigeldexperimente (Werner Onken). Accessed on 11 July 2011.</ref>
Kuna projekti saatis suur edu ja seda raha tahtsid kasutusele võtta veel paljud omavalitsused, siis keelas Reichi rahandusministeerium wära kasutuse 1931 aasta oktoobris. Kuna riigimarkasid polnud saadaval vastuvõetavatel tingimustel, siis lõpetas söekaevandus töö ning tööpuudus ümbruskonnas kasvas järsult.<ref>
== Viited ==
| |||