Miinisadam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
12. rida:
 
Keskmisest laost jõuti ehitada ainult osa raudbetoonsõrestikku ning see on hiljem mitu korda ehitatud ümber. [[Hundipea]] mäele rajati üks ruudu- ja üks ringikujuline huvitava tarindiga pooleldi maa-alune kütusehoidla (mistõttu rahvas kutsus kohta Munamäeks), mis vähemalt 1920. aastateks ehitati valmis (tänapäeval [[Lume tänav]] 18c alal). [[Tööstuse tänav]]a ääres hakati ehitama veel kolme maa-alust kütusehoidlat, mis arvatavasti olid sarnased Hundipea ümarhoidlaga.
=== Eesti Merejõudude kasutuses 19181925-1940 ===
Pärast Vabadussõja lõppu oli suure akvatooriumiga Miinisadam üsna kehvas seisus, kuid seda süvendati ja korrastati järgnevatel aastatel. 1925. aastal nimetati sadam Sõjasadamaks ja [[Eesti merejõud]]ude Kaubasadamas seisnud laevad paiknesid sinna ümber. Sadama teenindamiseks moodustati Merejõududes 1927. aastal samanimeline üksus, mille koosseisu arvati ka abilaevastik.
Aastatel 1918–1940 kuulus sadam [[Eesti merejõud]]udele ja seda nimetati üldjuhul Sõjasadamaks, kuna sadamat teenindavat üksust nimetati Merejõudude baasiks.
 
1934. aastaks ehitati välja Sõjasadamas: välja [[kai]]d, paigaldati aurutorustik ja veemagistraal, elekter, ehitati kaks raudteeliini, remonditi ja sisustati laevaremonditöökoda, [[torpeedo]]de ja akumulaatorite töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal, pesumaja.
 
1927–1940 oli Sõjasadama ülem kaptenmajor [[Mihkel Kõvamees]].
1940. aastaks koosnes merejõudude baas üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga.
 
Eraldi tehnilise teenindamise üksus oli Merejõudude Baas, mis 1940. aastaks koosnes merejõudude baas üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga.
 
=== Vene Balti laevastiku kasutuses kuni 1994 ===