Rakvere vald: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rakvere vald''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] haldusüksus, mis moodustati 2017. aastal senise [[Rakvere vald (1991)|Rakvere valla]] ja [[Sõmeru vald|Sõmeru valla]] ühinemisel. Rakvere vald kaardub liblikakujuliselt ümber [[Rakvere]] linna.

[[Vapikilp]] on sinine. Vapi põhitunnuseks on sinisel pinnal vertikaalselt paiknev kuldne viljapea kahe kuldse ringi (kuldraha) vahel. Vapikilbi sinine värv viitab [[Virumaa]] vapivärvile. Kuldne viljapea sümboliseerib viljakat maad ning paikkonna põhitegevusala – [[Põllumajandus|põllumajandustpõllumajandus]]t. Kuldrahad osutavad maapõuerikkustele ([[fosforiit]], [[paas]]), samuti ümbruskonna [[Aardeleid|aardeleidudeleaardeleid]]udele.

'''Viiru kirjeldus''': kujundus on tuletatud lipu järgi. Soovituslik pikkus on 1/3 kuni 1/2 [[Mastlipumast|masti]] pikkusest, normaalsuurus 35x300 cm (6–9 m mastile).

Rakvere vallas tegutseb 5 [[Kool|koolikool]]i, neist neli on [[põhikool]]id ( [[Sõmeru Põhikool]], [[Uhtna Põhikool]], [[Lasila Põhikool]], [[Näpi Kool]]) ning üks on [[lastead-algkool]] ([[Veltsi Lasteaed-Algkool]]). [[Keskharidus|Keskharidust]]t saavad noored omandada [[Rakvere|Rakvere]] linnas]] asuvates [[Gümnaasium|gümnaasiumitesgümnaasium]]ites ja [[Ametikool|ametikoolisametikool]]is. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/koolid|pealkiri=Koolid|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref>

Täiskasvanud saavad [[Põhiharidus|põhi]]- ja [[Keskharidus|keskharidustkeskharidus]]t omandada Rakvere linnas [[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium|Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis]]is.

Vallas asuvad iga kooli juures [[Spordiväljak|spordiväljakudspordiväljak]]ud või [[Staadion|staadionidstaadion]]id, [[Võimla|võimladvõimla]]d, [[Jõusaal|jõusaalidjõusaal]]id. [[Sõmeru|Sõmerult]]lt leiab ka [[Jõulinnak|jõulinnakujõulinnak]]u ja [[Discgolf|discgolfikettagolf]]i raja. [[Uhtna|Uhtnast]]st [[Heiteväljak|heiteväljakuheiteväljak]]u ja [[Palliplats|palliplatsipalliplats]]i. Lisaks veel mitmed [[Suusarada|suusa]]- ja [[Liikumisrada|liikumisrajad]], [[Spordiplats|spordiplatsidspordiplats]]id, [[Kergliiklustee|kergliiklusteedkergliiklustee]]d ja [[Tervisepark|tervisepargid]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/sport-ja-tervisedendus|pealkiri=Sport- ja tervisedendus|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref>

[[Sõmeru keskusehoone|Sõmeru keskusehoones]]s korraldatakse erinevaid treeninguid nii noortele kui ka [[Eakas|eakatele]] nagu [[bodyfit]], [[Zumba (tants)|zumba]] ja eakate [[võimlemine]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/sven-hobemagi-treeningud|pealkiri=Treeningud|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref>

Rakvere valla vapiürituseks on [[Maaelufestival]], mis on välja kasvanud üritusest nimega [[Lambafestival]]. 2013 sai teoks esimene Sõmeru lambafestival, mis köitis suure hulga osalejate ja külaliste tähelepanu. Ürituse käigus toimus näiteks lammaste paraad läbi Sõmeru aleviku ning demonstreeriti professionaalsete [[Uus-Meremaa]] pügamismeistrite tööd, lisaks toimusid lambatoodete [[laat]], [[Näitus|näitusednäitus]]ed, [[õnneloos]], [[Võistlus|võistlusedvõistlus]]ed, [[kultuuriprogramm]], erinevad [[Töötuba|töötoad]] ja pakuti lambalihatoite.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/lambafestival1|pealkiri=Lambafestival 2013|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kolmel aastal korraldati Sõmerul Lambafestivali, misjärel nimetati üritus ümber Maaelufestivaliks.

Traditsioonilisteks üritusteks vallas on kaunite kodude tunnustamine ja piirkondade [[Kalender (väljaanne)|kalendri]] välja andmine. Tunnustatakse ka parimaid [[Õpilane|õpilasi]], [[Õpetaja|õpetajaidõpetaja]]id, [[Kultuuritöötaja|kultuuritöötajaidkultuuritöötaja]]id ning vallaelu edendajaid. Lisaks toimub vallas [[Eesti Vabariigi aastapäev|Eesti Vabariigi aastapäeva]]a pidulik tähistamine koos valla [[Aumärk|aumärkideaumärk]]ide üleandmisega. Aastaringselt korraldatakse näitusi, [[Kontsert|kontsertekontsert]]e ja [[Tantsuõhtu|tantsuõhtuidtantsuõhtu]]id.

Kaks korda aastas, [[Emadepäev|emadepäevaemadepäev]]a ja [[Isadepäev|isadepäevaisadepäev]]a paiku, peetakse [[Lusikapidu|beebide lusikapidu]], kus värsked [[Vallakodanik|vallakodanikudvallakodanik]]ud saavad kingiks oma esimese [[Lusikas|hõbelusika]].

2019. aastal käivitus [[Kirju Liblikas|Kirju Liblika]] ürituste sari: kolmepäevane [[jalgrattamatk]] mööda valla piiri ja [[seiklusorienteerumine]] sügisel. 2020. aasta augustis on taas plaanis jalgrattamatk ja [[Suvepäev|suvepäevadsuvepäev]]ad. Ettevõtmise nimetus tuleneb Rakvere valla kujust.

Rakvere vallas korraldavad üritusi ka [[Külaselts|külaseltsidkülaselts]]id.

Rakvere valla minevikupärandisse kuuluvad mitmed [[Mõis|mõisadmõis]]ad, mis moodustavad kuldse mõisaringi ümber Rakvere linna. 2012. aastal on koondatud raamatusse inimeste hoolega hoitud vanad [[Foto|fotodfoto]]d ning [[Lugu|lood]] 124 [[Objekt|objektiobjekt]]i kohta, mis väärivad mäletamist ning edasiandmist tulevastele põlvedele. Raamat sisaldab kolme Sõmeru valla piirkonna (Uhtna – [[Sämi]] – [[Kohala]] -[[Varudi]], [[Ubja]] – [[Aresi]] – [[Toomla]] – [[Andja]] ning Sõmeru – [[Kaarli (Rakvere)|Kaarli]] – [[Vaeküla]] - [[Rägavere (Rakvere)|Rägavere]]) [[Pärandobjekt|pärandobjektidepärandobjekt]]ide fotosid ja lugusid. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/parandkultuur|pealkiri=Pärandkultuur|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Maia Simkin, Inge Pikkoja, Piret Laidroo|pealkiri=Pärandkultuur Sõmeru vallas|aasta=2012|koht=|kirjastus=ValiPress|lehekülg=|trükk=1.}}</ref>

13. sajandil oli Virumaa ligilähedaselt sama [[Territoorium|territooriumigaterritoorium]]iga kui praegune [[Ida-Viru maakond|Ida]]- ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] kokku, kuhu kuulus 5 [[Kihelkond|kihelkondakihelkond]]a. [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonda]]a on esmakordselt mainitud 1419. aastal. [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Seadus|seadusegaseadus]]ega 1918. aastal kujundati [[Kihelkond|kihelkonnad]] ümber [[Vald|valdadeksvald]]adeks. Rakvere kihelkond jaotati Rakvere ja Sõmeru valla vahel.

* [[Lepna-EeskülaAru]]

* [[Lepna-TaaravainuEesküla]]

* [[MädapeaLepna-Mätliku]]

* [[MäetaguseLepna-Taaravainu]]

* [[PiiraMädapea]]

* [[TammikualuseMäetaguse]]

* [[Tobia-VäljatagusePiira]]

* [[Tõrma-VanakülaTammikualuse]]

* [[TõrmaTobia-Väljataguse]]

* [[UssimäeTõrma-Vanaküla]]

* [[Järni]]

* [[Järtu]]

* [[Karitsa (Rakvere)|Karitsa]]

* [[Kurgvere]]

* [[Lepna-Nõmse]]

* [[Savala]]

* [[Saueaugu]]

* [[Tamna]]

* [[Tõrma-Metsküla|Tõrma- Metsküla]]

* Tõrma-Väljataguse

* [[Vasivere]]

* [[KariväravaKõrgemäe]]

* [[KloodiLaanemõisa]]

* [[KõrgemäeNortsu]]

* [[LaanemõisaPaatna]]

* [[PaatnaPäide]]

* [[PäideTõrremäe]]

Valla piirid kujunesid lõplikult alles 1982. aastal, millal Rakvere külanõukogu territooriumist lahutati [[Assamalla sovhoos]], mis jaotati [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|Ed. Vilde nimelise kolhoosi]] ja [[Põdrangu sovhoos|Põdrangu sovhoosi]]i vahel.

[[Halduspiirkond|Halduspiirkonnal]] ja siinsel [[Ümbruskond|ümbruskonnal]] on rikkalik [[Pärand|minevikupärand]]. Enamiku praeguse Sõmeru valla territooriumil asuvate külade [[ajalugu]] ulatub [[Muinasaeg|muinasaegamuinasaeg]]a. 1241. aastal koostatud "[[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]]us" on nimetatud:

* [[Aluvere]] ([[Alouerae]]),

* Andja ([[Adnjias]]),

* Kohala ([[Tolks]]),

* Rägavere ([[Rakkeurae]]),

* Sõmeru ([[Someruerae]]),

* Sämi ([[Semis]]),

* Ubja ([[Ubias]]),

* Uhtna ([[Octinus]]),

* Vaeküla ([[Wayküll]]),

* [[Võhma (Haljala)|Võhma]] ([[Vemais]]),

* Varudi ([[Waradas]]) [[Küla|külasidküla]]sid.

Neist viimane oli oma 45 [[Adramaa|adramaagaadramaa]]ga üks suurematest küladest [[Põhja-Eesti|Põhja-Eestis]]s. Praegune [[vallakeskus]] [[Sõmeru|Sõmeru alevik]] alevik on välja kujunenud endise [[Sõmeru mõis|Sõmeru mõisa]]a ümbrusesse. Sõmeru mõisa ([[Somerhusen]]) on teadaolevalt esimest korda Taani hindamisraamatus mainitud 1481. aastal.

Pärast [[Mõis|mõisamõis]]a jagamist 1642. aastal vendade [[Carl Hastfer|Carl]] ja [[Heinrich Hastfer|Heinrich Hastferi]]i vahel [[Vana-Sõmeru|Vana-Sõmeruks]]ks ([[Alt-Somerhusen]]) ja [[Uue-Sõmeru|Uue-Sõmeruks]]ks ([[Neu-Somerhusen|Neu-Somerhusen)]]) hakati esimest kutsuma [[Carl Hastferi]] järgi [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõisaks]].

Siinne [[muinaseestlane]] haris [[Põld|põldupõld]]u ja kasvatas [[Kari|karja]]. Neid kaugeid aegu meenutavad rohked [[Kultuskivi|kultusekivid]], Varudi külas asuvad 2 [[Kivikalme|kivikalmetkivikalme]]t, [[muinasasulakoht]] ja [[ohvriallikas]], [[Aluvere küla ohvriallikas|Aluvere külas ohvriallikas]].

Kuna Sõmeru valla maadel ei ole kunagi olnud oma [[Kirik (pühakoda)|kirikut]], siis jagunesid külad kolme [[Kirikukihelkond|kirikukihelkonna]] vahel – [[Viru-Nigula kirikukihelkond|Viru-Nigula]], [[Viru-Jaakobi kirikukihelkond|Viru-Jaakobi]], Rakvere. Mõisad on maadele rajatud umbes kaks sajandit hiljem. Sellest ajast kuni [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] alguseni on külade elu ja arenemine olnud tihedalt seotud mõisatega.

1890. aastal asutati [[Venemaa valitsus|Vene riigi valitsuse]] korraldusel ühendatud [[Vallakohus|vallakohtu]] [[Ringkond|ringkonnad]]. Asutatud [[Vallakohus|vallakohtu]] [[Ringkond|ringkondaderingkond]]ade eeskujul moodustati 14. oktoobril 1891. aastal endises [[Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangus]]us Rakvere (Viru) kreisis ühendatud vald, mis kandis sama nimetust kui asutatud [[vallakohtu ringkond]]: "Sommerhusen" – Sõmeru vald, algusaastatel ka [[Kaarli vald|Kaarli vallaks]] nimetatud. "Sõmeru" ja "Kaarli" valla nimetust on paralleelselt esinenud ka hilisemal ajal, 1918.-19. aastatel.

Sõmeru valla [[Koosseis|koosseisukoosseis]]u liideti endised 1866. aastal [[Talurahvaseadus|Talurahvaseaduse]]e alusel asutatud järgmised vallad: Sõmeru (Neu-Somerhusen) 258 hingega, Kaarli (Alt-Somerhusen) 264 hingega, Arkna (Arknal) 163 hingega, Kohala (Tolks) 274 hingega, Uhtna ([[Uchten]]) 419 hingega. [[Vald|Valla]] asutamisest on [[Rakvere jaoskond|Rakvere jaoskonna]] [[Talurahvaasjade komissar|Talurahvaasjade Komissari]] korraldusel kuulutatud [[Eestimaa Kubermangu Teataja|Eestimaa Kubermangu Teatajas]]s nr 3 16. jaanuaril 1892. aastal. Tolleaegne [[vallamaja]] asus [[Koovälja|Koovälja]] külas]] [[Kohala tee]] ääres. Aegade jooksul on valla piire korduvalt muudetud.

Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aastal hakkas Eestis kehtima [[kahetasandiline omavalitsus-süsteem]], kus esimese tasandi moodustasid [[Linn|linnadlinn]]ad, vallad ja [[Alev|alevidalev]]id ning teiseks tasandiks oli [[maakond]] (11 üksust), mille [[Organ|organiksorgan]]iks oli [[maavolikogu]]. 1919. aastal kuulus Sõmeru valla [[Täiskogu|täiskogussetäiskogu]]sse 198 [[Liige|liigetliige]]t (kõik [[Taluperemees|taluperemehed]] + 1/10 [[Maatamees|maatameestestmaatamees]]test) ja nende poolt valitud [[Vallanõukogu|vallanõukogussevallanõukogu]]sse 19 liiget. Elanike arv vallas oli 2907. [[Vallavolikogu]] ülesanneteks oli valla [[majanduselu]] juhtimine, palgaliste [[Ametimees|ametimeesteametimees]]te ja kooliõpetajate valimine, [[Omavalitsusorgan|omavalitsusorganiteomavalitsusorgan]]ite tegevuse [[järelevalve]] ja valla liikmete [[Hingekiri|hingekirja]] vastuvõtmise otsustamine. [[Vallavalitsus]] töötas vallavanema isiklikul juhtimisel, ehkki temale oli [[Nõuandja|nõuandjaksnõuandja]]ks valitud 6 vallavanema abi, kellel oli otsuste tegemisel üksnes nõuandev hääl. Alates 1920.aastast sai vallavalitsus otsustusõiguse.

[[Ajalooürik|Ajalooürikud]]ud ütlevad, et "... 27. jaanuaril 1921. aastal avaldas [[Sõmeru vallavalitsus]] [[Nõukogu|nõukogulenõukogu]]le [[Wiru Maakonna Valitsus|Wiru Maakonna Valitsuse]]e [[Telegramm|telegrammitelegramm]]i 27. I. 1921. järgmise sisuga: "Telefoni teel teatati Maakonna Walitsusele [[Tallinn|Tallinnast]]ast, et [[Liitriik|Liitriigid]] Eesti ja teised [[Balti riigid]] de jure on tunnistanud". Seda teadet kuulas nõukogu püsti seistes, tervitades ja võttis teadmiseks ..."

Aastatel 1938–1939 viidi Eestis läbi ulatuslik valdade haldusterritoriaalne [[reform]], mille tulemusel vähenes valdade arv neljandiku võrra. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] okupatsioonivõimud lõhkusid seni kehtinud [[Süsteem|süsteemisüsteem]]i ning 1945. aastal moodustati [[Külanõukogu|külanõukogudkülanõukogu]]d. [[Kaarli Küla Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] alustas tegevust 2. oktoobril 1945. aastal, olles esialgu kuni 1950. aastani koos [[Uhtna külanõukogu|Uhtna]] ja [[Kohala külanõukogu|Kohala külanõukoguga]]ga veel Sõmeru valla alluvuses, mil likvideeriti maakonnad ja vallad ning moodustati [[Rajoonrajoon (NSVL)|rajoonid]]. 1. oktoobrist 1950 läks [[Kaarli külanõukogu]] [[Rakvere rajoon|Rakvere Rajooni]] TSN TK alluvusse, sellest ajast alates oli külanõukogu [[täitevkomitee]] ainult ülevalt poolt antud korralduste täitja. Kaarli külanõukogu asus algul Sõmeru mõisa hoones. Alates 15. märtsist 1949 asuti Langile kuulunud majja [[Ubja tee]] ääres, kus ta oli kuni 1991. aastani. Praegusel kujul omistati Sõmeru vallale valla staatus 9. aprillil 1992. aastal (EV ÜNP seadlus). Esialgu sai vald nimeks [[külanõukogu]] järgi Kaarli, kuid samal aastal muudeti nimi Sõmeru vallaks (EV ÜNP 30.04.1992 seadlus). Esimene vallavanem oli [[Silvi Köök]], kes täitis alguses ka [[Vallavolikogu esimees|vallavolikogu esimehe]] kohustusi. Vallavalitsus kolis Sõmeru alevikus [[Park|pargi]] kõrval asuvasse kahekorruselisse ahjuküttega [[Maja|majja]], kus varem oli tegutsenud [[lasteaed]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/ajalugu|pealkiri=Sõmeru valla ajalugu|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=04.04.2018|vaadatud=16.03.2020}}</ref>

== Viited ==

{{commonscommonskat|Category:Rakvere Parish}}

* [http://www.rakverevald.ee/ Rakvere valla koduleht]