Kasutaja:OskarKobar/Liivakast: erinevus redaktsioonide vahel

 

Languedoci katarite kohta kasutatav mõiste „albilased“ on eksitav. Nimetus tuleneb [[Toulouse|Toulouse’]]<nowiki/>ist umbes 60 kilomeetrit kirdes paikneva [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] linna järgi, tegelikult paiknesid valdav osa albilasi palju enam lõunas. Eksimus võib tulla Prantsuse vallutajatelt, kes ei olnu teadlikud vallutatu aladest ja hakkasid mõistet kasutama<ref>{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=518}}</ref>.

 

Lääne-Euroopa dualistlik kristlus sai alguse ilmselt 10. saj Bulgaariast ja levis läände juba 11. saj algul, kuid andmed selle kohta on puudulikud <ref>{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=516}}</ref>. Ideed dualistlikust kristlusest levisid ka mujale Euroopasse, kuid [[Languedoc-Roussillon|Languedocis]] puudus tugev keskvõim, mis oleks hereetikud katoliku kiriku rüppe tagasi toonud. Seetõttu jäigi Languedocis [[Ketserlus|hereesia]] kõige pikemalt kestnud <ref>{{Raamatuviide|autor=Janet Shirley|pealkiri=The Song of Cathar Wars: A History of the Albigensian Crusades|aasta=1996|koht=Aldershot|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=2-3}}</ref>. Korduvad katsed Languedoci tagasi katoliku kiriku alluvusse tuua olid ebaõnnestunud, mistõttu läkitas paavst Innocentius III 1207.a legaadi Chatelnau Pierre [[Toulouse'i krahv|Toulouse]]’i krahvi ekskommunikatsiooni alla panema. Toulouse’i krahv Raymond VI polnud sellega rahul, ning Raymond VI mehed tapsid 1208. a legaadi tagasiteel Vatikani Saint-Gilles’i kloostri läheduses<ref>{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=522-523}}</ref>. Paavst Innocentius III kuulutas peale seda Raymond VI ekskommunikeerituks ja [[:en:Arnaud_Amalric|Aranaud Amaury]] sai ülesandeks organiseerida ristisõda <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=120-121}}</ref> .

 

Albilaste sõja keel ja praktika järgisid suuresti [[püha maa]] eeskuju, kuid vahetasid välja loosungi „Jumala ettevõtmine“ kenasti kõlavama asjakohasema ilmaliku loosungi vastu „usu ja rahu võtmine“<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=526}}</ref>. Paavsti bulla 9. oktoobrist 1208. a Prantsuse aadelkonnale kutsus neid üles osa võtma ristisõjast hereetikute vastu, tagades nende varale kiriku kaitse <ref name=":0" />. Prantsuse kuningas [[Philippe II]] ei olnud aga ristisõjast ise huvitatud konfliktide tõttu Inglismaa kuninga [[John Maata|John]]<nowiki/>i ja Saksmaa kuningas [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]]-ga, kuid lubades siiski enda vasallidel ristisõjas osaleda, mistõttu jäi ristisõda ilma selge juhita ja selle rolli võttis enda kanda ristisõja organiseerija Arnaud Amaury<ref>{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=522-524}}</ref>. Kampaania oli siiski edukas ja väidetavalt suudeti kokku koguda seni kristliku maailma suurim armee, hinnanguliselt 20 000 rüütlit ja 100 000 sõdurit <ref name=":0" />. Oluliseks motivaatoriks sai IV Lateraani kirikukogu 1215. a otsus, milles võrdsustati albilaste ristisõda Püha Maa abistamisega <ref name=":1" />. Krahv Raymond VI hakkas ristisõja lähenedes üha enam enda säästmiseks paavstiga lepitust otsima <ref name=":0" />.

 

Kui ristisõdijad Languedoci piirile jõudsid, oli Raymond VI suutnud paavstiga ära leppida ja ekskommunikatsiooni alt maha võetud, mis tagas talle ristisõjast puutumatuse ja liitus ise neli päeva peale lepitust ristisõjaga <ref>{{Raamatuviide|autor=Michael Costen|pealkiri=The Cathars and the Albigensian Crusade|aasta=1997|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=121-122}}</ref>.

 

Albilaste ristisõda on võimalik jagada nelja faasi:

 

 

Kõikides faaside ajal tähendas sõda eelkõige piiramist ja territooriumi hõivamist linnus linnuse haaval <ref>{{Raamatuviide|autor=Christopher Tyerman|pealkiri=Jumala sõda : ristisõdade uus ajalugu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=534-535}}</ref>(Tyerman, 2010) lk 534-535. Otseseid lahinguid oli vähe: Castelnaudary (1211), Muret (1213), Baziége (1218).

 

<references />