Redaktsioon: 27. veebruar 2020, kell 22:54 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 266 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2020, kell 14:10 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 791 muudatust Originaaluurimuslik hinnang ("kahjuks") välja Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}}{{Lisaviiteid\|kuu=aprill\|aasta=2020}} '''Kaubamärk''' on [[tähis]], mis võimaldab eristada ühe [[ettevõtja]] [[kaup]]a või [[teenus]]t teise [[ettevõtja]] samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk võib olla näiteks sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend, heli, video, muster, ruumiline kujund või nende kombinatsioon.{{lisa viide}} Kaubamärgile saab taotleda [[õiguskaitse]]t teatud kaupade või teenuste tähistamiseks selle registreerimise teel. Kaubamärke ei [[patent]]eerita, vaid registreeritakse. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade või teenuste loetelus nimetatud valdkonnas. Omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada [[kohtumenetlus]]e.<ref name="bcQ28" /> '''Kaubamärgiks''' nimetatakse kujundlikult ka inimese omadust, mille järgi ta on hõlpsasti äratuntav.{{lisa viide}} == Põhikontseptsioon == Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba pakkuja või teenuse osutaja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. Teisiti öeldes täidavad kaubamärgid kauba pakkuja või teenuse osutaja identifitseerimise otstarvet. Ainult sellise otstarbega kaubamärgi kasutamist loetakse õiguspäraseks kasutamiseks [[kaubamärgiseadus]]e<ref name="kd9ON" /> mõistes (s.t, et näiteks kaupa või teenust kirjeldava tähise kasutamist ei peeta kaubamärgi kasutamiseks). Registreeritud kaubamärk annab selle kasutamiseks ainuõiguse, mida saab vajaduse korral [[kohtumenetlus]]e abil maksma panna.{{lisa viide}} Kaubamärgi ainuõigus kehtib tavaliselt teatud kaupade või teenuste suhtes (erandiks võib olla [[üldtuntud kaubamärk]]). Kaubad ja teenused on jaotatud 45 klassi märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise [[Nizza klassifikatsioon]]i alusel<ref name="tgMEf" />, kus on 34 kauba- ja 11 teenusklassi. Selle süsteemi eesmärk on täpsustada ja piirata kaubamärgi kui [[intellektuaalomand]]i objekti ainuõiguse ulatust vastavalt kaubamärgi tegelikule kasutusalale ja ühtlustada klassifitseerimine üle kogu maailma.{{lisa viide}} == Kaubamärkide liigitus == 40. rida: == Ajalugu == Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakse [[Rooma impeerium]]i mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast (I–V sajand pKr) ja piirduvad enamasti mõõgasepa nimega, näiteks RANVICUS.<ref name="BFdR3" /> Selliseid märgiseid võib pidada kaubamärkideks, kuna [[relvasepp]] vastutas isiklikult oma toodangu kvaliteedi eest ja mõõga ostjal oli võimalik teha valik mõõgasepa nimest lähtuvalt.{{lisa viide}} Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk on [[Löwenbräu]]. Selle kaubamärgi all õlut tootev [[München]]i pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal. [[Löwenbräu]] nime on esmakordselt mainitud 1746. aastal [[München]]i maksuregistris.<ref name="mP0A8" /> Teine õlle kaubamärk – [[Stella Artois]] – pärineb aastast 1708, kui [[Belgia]]s [[Leuven]]is asuva Den Horeni pruulikoja meister Sebastianus Artois andis sellele oma nime.<ref name="dmGn9" /> 59. rida: * kaubamärgi tõrjumine – kaubamärki teatakse, tuntakse ja on proovitud, kuid ei osteta uuesti * kaubamärgi eelistamine * kaubamärgi püsiv eelistamine ehk [[kaubamärgitruudus]], mille puhul eelistatakse ühe kindla kaubamärgiga tähistatud tooteid ka juhul, kui teiste kaubamärkidega tähistatud analoogsed tooted on mingid omadused soodsamad (odavam hind, teistsugused mõõtmed jms).{{lisa viide}} == Hoiatustähis == 65. rida: Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist: ® või ™. [[USA]]-s on nende kasutamine täpselt reguleeritud, nimelt võib tähist ™ kasutada koos iga kaubamärgiga, kuid tähist ® võib kasutada ainult kaubamärgiomanik koos registreeritud kaubamärgiga.<ref name="WJvPt" /> Eesti [[kaubamärgiseadus]]es on sätestatud, et kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või -märget, kuid ei ole täpsustatud, milline see tähis on. Eesti keelest lähtuvalt võiks registreeritud kaubamärgi tähis olla ® (lähtuvalt sõnast ''registreeritud''), mitte ™, mis tuleneb ingliskeelsest sõnast ''trademark''. Hoiatustähise õige paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel.{{lisa viide}} == Oskussõnavara == [[Termin]]eid "mark", "[[bränd]]" ja "[[logo]]" kasutatakse tihti kaubamärgi tähenduses. See ei ole täpne, kuna kaubamärk võib koosneda sõnast, tähtedest, numbritest, allkirjast, etiketist, mustrist, juhtlausest, värvikombinatsioonist, kauba või pakendi originaalsest kujust, helist, lõhnast, liigutusest või nende kombinatsioonist, mida on võimalik graafiliselt kujutada ja mille abil on võimalik eristada ühe [[ettevõtja]] kaupa või teenust teise omast. Seega on kaubamärk laiem mõiste kui mark või [[logo]]. Mõiste ''brand'' (mille kohta ~~kahjuks~~ ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga.{{lisa viide}} Eestis kaubamärkide suhtes tõenäoliselt kõige sagedamini väärkasutatud termin on [[patent]]eerimine. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse. [[Patent]] on dokument, mis tõendab [[autorsus]]t, [[prioriteet]]i ja [[patendiomanik]]u ainuõigust [[leiutis]]ele.<ref name="ZjWHB" /> Seega puudutab termin "[[patent]]imine" üksnes [[leiutis]]i, mitte teisi [[intellektuaalomand]]i liike.{{lisa viide}} Populaarne kaubamärk võib muutuda kaupu või teenuseid kirjeldavaks ja ei võimalda enam eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Kui selline kaubamärk muutub kauba või teenuse nimetuse [[sünonüüm]]iks, on see muutunud [[üldnimetus]]eks (''Genericized Trademark'' <ref name="qmsCH" />) ja kaubamärgiomanikul ei pruugi enam õnnestuda selle tähise kasutamise ainuõigust maksma panna. Näiteks sellised sõnad nagu [[TEFLON]], [[LYCRA]] ja [[ASPIRIN]] võivad mõjuvad kaupa kirjeldavatena, kuigi need on Eestis registreeritud kaubamärgid, millel ei olnud algselt kirjeldavat tähendust.<ref name="ZVyVI" /> Kaubamärk [[ASPIRIN]] registreeriti Eestis esmakordselt 11.10.1921 "farmatsätiliste produktide" tähistamiseks (omanik Friedrich Bayer & Ko) <ref name="yAZAO" /> Ka sõna [[THERMOS]] võeti kunagi kasutusele kaubamärgina. Kaubamärk [[ETERNIT]] muutus Eestis teatud [[ehitusmaterjal]]i [[sünonüüm]]iks [[nõukogude periood]]il ja pärast Eesti [[taasiseseisvumine\|taasiseseisvumist]] see sõna kaubamärgina õiguskaitset ei saanud, kuigi paljudes riikides on see registreeritud kaubamärk.<ref name="XS5nH" /> 77. rida: == Õiguskaitse == Kaubamärk on [[intellektuaalomand]]. Omandiõiguse saab kehtestada kaubamärgi registreerimise teel konkreetse riigi või piirkonna kaubamärgi- või patendiametis. Lisaks registreerimisele võib kaubamärk õiguskaitse saada üldtuntuks muutumise tulemusena, mõnes riigis ka kaubamärgi kasutamise teel. Enamikus riikides ja piirkondades eelistatakse vaidluse korral siiski seda kaubamärki, mis on varem registreeritud võrdluses sellega, mida on varem kasutama hakatud.{{lisa viide}} Kaubamärgi registreerimise käik on riigiti ja piirkonniti sarnane. Asjaomane kaubamärgi- või patendiamet teeb kaubamärgile ekspertiisi lähtuvalt oma [[õigusakt]]idest ja võtab vastu otsuse kaubamärgi registreerimise või sellest keeldumise suhtes. Registreerimise otsuse korral kaubamärk avaldatakse ja kolmandatel isikutel on võimalus see otsus vaidlustada. Riigiti ja piirkonniti kaubamärkide registreerimise kaks suurimat erinevust on: * amet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki üksnes [[eristusvõime]] hindamise seisukohast (s.t ei kontrolli vastuolu varasemate kaubamärkide, [[ärinimi\|ärinimede]] ja muu sellisega ning need vastuolud tuleb lahendada hilisema [[vaidlustamine\|vaidlustamise]] käigus); * amet kontrollib ekspertiisi käigus nii kaubamärgi eristusvõimet kui ka vastuolusid varasemate õigustega.{{lisa viide}} Õiguskaitse saanud kaubamärgi kasutamise ainuõigus kuulub selle omanikule üldjuhul nende kaupade ja/või teenuste osas, mille suhtes märk on registreeritud või [[üldtuntus]]e omandanud. Kasutamise ainuõigus kehtib ka eelnimetatud kaupade ja teenustega samaliigiliste kaupade ja/või teenuste suhtes. [[üldtuntud kaubamärk\|Üldtuntud kaubamärgi]] õiguskaitse võib hõlmata ka teist liiki kaupu ja teenuseid. Siin saab määravaks asjaolu, kas asjaomaste kaupade või teenuste [[tarbija]] võib saada eksitatud kauba või teenuse päritolu suhtes või mitte. Näiteks kui [[üldtuntud kaubamärk\|üldtuntud kaubamärgiga]] [[Coca-Cola]] tähistatakse päikeseprille, võib tarbija eeldada seost [[Coca-Cola]] kaubamärgi omaniku [[The Coca-Cola Company]]<nowiki/>ga, kuigi karastusjoogid ja päikeseprillid ei ole samaliigilised kaubad. Tarbija jaoks tundmatute kaubamärkide puhul sellist seost ei teki.{{lisa viide}} Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärk on õiguskaitse saanud. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.{{lisa viide}} Eesti [[Patendiamet]]ile esitatud kaubamärgitaotlusele tehakse [[Patendiamet]]is ekspertiis, mille käigus kontrollitakse, kas kaubamärk vastab [[kaubamärgiseadus]]e sätetele. Patendiamet ekspertiisi käigus varasemaid õigusi ei kontrolli. Ekspertiisi tulemusena tehakse kas kaubamärgi registreerimise otsus või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus. Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui taotleja ei ole kõrvaldanud kaubamärgiseaduses nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid, mis ilmnesid ekspertiisi käigus. Eesti [[Patendiamet]]is kaubamärgi registreerimine annab sellele õiguskaitse [[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigi]] territooriumil.{{lisa viide}} [[Patendiamet]]i otsuse suhtes võib esitada [[kaebus]]e või [[vaidlustusavaldus]]e [[tööstusomandi apellatsioonikomisjon]]ile <ref name="gLeAI" /> kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates.{{lisa viide}} Registreeritud kaubamärgi kehtivusaeg võib teoreetiliselt olla lõputult pikk, s.t see sõltub kaubamärgiomaniku soovist pikendada iga kümneaastase perioodi järel kaubamärgi kehtivust. Iga kümneaastase perioodi jooksul peab kaubamärgiomanik tasuma [[Patendiamet]]ile määratud suuruses [[riigilõiv]]u vastava registritoimingu eest.{{lisa viide}} == Kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjused == Kaubamärgiseadused kogu maailmas vastavad sarnastele põhimõtetele. [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] [[liikmesriik]]ide kaubamärgiseadused on ühtlustatud [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] vastavate [[õigusakt]]idega.{{lisa viide}} Eesti kaubamärgiseaduse alusel ei saa kaubamärgina õiguskaitset tähis: 117. rida: == Eristusvõime == [[Eristusvõime]] on kaubamärgi põhiomadus ja kaubamärgiõiguse oluline termin. Kaubamärki saab registreerida üksnes siis, kui see täidab kaubamärgi funktsiooni, s.t on eristusvõimeline. [[Eristusvõime]] hindamisel on määravaks kaubamärgi mõju tarbijale.{{lisa viide}} Üldjuhul on eristusvõimelised: 127. rida: * kirjeldavad tähised, s.t sõnad või sõnaühendid, millel on tähistatavate kaupade või teenustega seoses otsene tähendus. Näiteks sõna [[APPLE]] ([[õun]]) õunte tähistamiseks. * tavapärased tähised, s.t tähised, mida ei saa nimetada kirjeldavateks, kuid mis ei täida kaubamärgi funktsiooni nende sagedase kasutamise tõttu. Näiteks sõnad grupp, keskus, originaal, ''classic, line, centre'', lühendid AS, OÜ jmt. Eristusvõimetud on ka tavapärased [[pakend]]ite kujutised. * üksik [[värvus]].{{lisa viide}} == Omandatud eristusvõime == 133. rida: Loomupärase eristusvõimeta kaubamärk ei ole registreeritav. Ent enamikus piirkondades on sellise märgi registreerimine võimalik siis, kui [[kaubamärgiomanik]] suudab näidata, et kaubamärgi kasutamise tulemusena seostab asjaomane tarbija seda märki teatud kaupade või teenuste osas kindla kaubandusliku päritoluga, s.t [[kaubamärgiomanik]]uga. Kui kaubamärgi- või patendiamet leiab tõendusmaterjalidest lähtuvalt, et kaubamärk on eristusvõime omandanud, võib amet selle registreerida. Ka Eesti kaubamärgiseaduses on selline säte olemas (KaMS § 9 lõige 2). Tõendusmaterjalide sisu ei ole kindlaks määratud, kuid tavaliselt osutuvad kõige efektiivsemaks müüginumbrid, reklaamikulud ja näited reklaammaterjalidest koos kuupäevadega. Õigesti koostatud [[tarbijauuring]]ud võivad näidata, et tarbijad seostavad loomupoolest eristusvõimetut kaubamärki selle omaniku ja tema kaupade või teenustega. Tõendeid kasutamise kohta saab arvestada ainult siis, kui need katavad nõutava ajavahemiku enne taotluse esitamist ja on seotud piirkonnaga, kus registreerimist taotletakse.{{lisa viide}} == Otsingud == Kaubamärgi valikul ja enne registreerimistaotluse esitamist on soovitav teha otsinguid varasemate õiguste kohta, et vältida konflikte ja rahalist kaotust. Otsinguid varasemate kaubamärkide ja [[ärinimi\|ärinimede]] kohta tuleks tavaliselt teha vastava piirkonna pädeva asutuse [[andmebaas]]is.<ref name="6tr5q" /> [[USA]]-s on kaubamärgiomanikel ka registreerimata õigused, seega seal kaubamärgi registreerimist taotlema asudes tuleks teha otsinguid lisaks kaubamärgiregistrile ka kohalikes [[ärikataloog]]ides ja -[[ajakirjandus]]es.{{lisa viide}} Otsides sarnaseid tähiseid kaubamärgi sõnalise osa järgi tuleks arvestada sellega, et leiaks üles ka sarnased sõnad, mitte ainult identsed. Üldjuhul on oluline leida üles varasemad õigused samas tegevusvaldkonnas.{{lisa viide}} == Õiguskaitse alalhoidmine == Erinevalt teistest [[intellektuaalomand]]i vormidest (näiteks [[patent]], [[autoriõigus]]), võib registreeritud kaubamärk kehtida igavesti tingimusel, et [[kaubamärgiomanik]] täidab [[kaubamärgi kasutamise kohustus]]t ja pikendab selle kehtivust tasudes vajalikud [[lõiv]]ud tavaliselt kümneaastaste ajavahemike kaupa.{{lisa viide}} Kaubamärgi õiguskaitset tuleb alal hoida tegeliku kasutamise teel. Kui märki ei kasutata teatud ajavahemiku jooksul, tavaliselt viie aasta jooksul peale registreerimist, võib asjast huvitatud isik taotleda kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist.{{lisa viide}} == Õiguskaitse jõustamine == Õiguskaitse saanud kaubamärgi omanikul on võimalik seda maksma panna [[kohtumenetlus]]e abil. Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud [[kaubamärgi reproduktsioon]] või [[üldtuntud kaubamärk]] kujul, millisena ta [[üldtuntus]]e omandas. Kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga või [[üldtuntud kaubamärk\|üldtuntud kaubamärgi]] puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk [[üldtuntus]]e omandas (KaMS § 12). Seega võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumiseks lugeda registreeritud või üldtuntud kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamist samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Üldtuntud märgi õiguskaitse võib laieneda ka teist liiki kaupade või teenuste suhtes.{{lisa viide}} Kaitstud kaubamärgi kasutamine ei pea olema ettekavatsetud selleks, et seda lugeda kaubamärgiõiguse rikkumiseks, kuigi tahtliku kaubamärgi ärakasutamise korral võib kohus määrata suurema [[kahjutasu]]. Eestis alluvad kaubamärgi õiguskaitsega seotud [[kaebus]]ed ja [[hagi]]d [[Patendiamet]]i asukohajärgsele maakohtule, s.t [[Harju maakohus\|Harju maakohtule]] (KaMS § 60). 155. rida: == Rahvusvahelised kaubamärgi registreerimise süsteemid == Kaubamärgi registreerimine korraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.{{lisa viide}} === Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem === [[Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem]] kehtib [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidus]] tervikuna, seega kaubamärgi registreerimine [[Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet]]is ([[EUIPO]]),<ref name="aXLKi" /> mis tegeleb kaubamärkide ja [[tööstusdisainilahendus]]tega, annab kaitse kogu [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidus]]. Ent [[EL-i kaubamärgisüsteem]] ei asenda [[liikmesriik\|liikmesriigisiseseid]] registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt.{{lisa viide}} === Madridi süsteem === 165. rida: [[Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteem]] võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel [[Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni]] ([[WIPO]])<ref name="ZEhNA" /> vahendusel. Süsteemi põhieelised on võimalus taotleda kaubamärgile kaitset mitmes piirkonnas ühe taotluse abil, tasuda lõivud ja pikendada kaubamärgi õiguskaitset ning teha muudatusi ühe toimingu abil mitmes riigis korraga. Lisaks võib märgi õiguskaitset laiendada uutesse riikidesse või piirkondadesse. [[Rahvusvaheline taotlus]] põhineb taotleja [[päritoluamet]]isse esitatud taotlusel või seal registreeritud kaubamärgil.{{lisa viide}} Eesti ja [[Euroopa Liidu kaubamärgisüsteem]] on ühinenud [[Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokoll]]iga. Selle alusel on Eesti päritoluga või Eestis tegutsevat [[ettevõte]]t omaval isikul võimalus esitada [[rahvusvaheline kaubamärgitaotlus]] Eesti [[Patendiamet]]isse või [[EUIPO]]-sse esitatud taotluse või seal registreeritud märgi põhjal.{{lisa viide}} == Teised intellektuaalomandi vormid == 180. rida: [[Autoriõigus]]ega kaitstakse originaalset kirjandus-, kunsti-, filmi-, muusika- jm loomingut. Erinevalt [[tööstusomand]]ist tekib see kaitse iseenesest [[teos]]e loomisega ja kestab tavaliselt [[autor]]i eluajal ning 70 aastat peale [[autor]]i surma.<ref name="lNgW3" /> Kuigi [[intellektuaalomand]]ialased [[Õigusakt\|õigusaktid]] on erinevad, võib mõni ese või [[teos]] olla kaitstav mitme [[seadus]]e alusel. Näiteks originaalne [[pakend]]i väliskuju võib olla kaitstav nii kaubamärgina kui ka [[tööstusdisainilahendus]]ena. [[Film]]i või [[raamat]]u pealkiri, tegelase nimi või kujutis on kaitstud [[autoriõigus]]e alusel, kuid võivad saada kaitse ka kaubamärgina.{{lisa viide}} == Vaata ka ==

Kaubamärk: erinevus redaktsioonide vahel