Rasmus Kangro-Pool: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
Kangro-Pool sündis [[Vahi mõis|Vahi]] mõisa sepa pojana Tartumaal. Omandas alg- ja keskhariduse Tartus.<ref name=":0">Rasmus Kangro-Pool - Sirp ja Vasar, nr. 20, 17 mai 1963</ref>
 
1914 tegi [[Georg Eduard Luiga]] talle ettepaneku hakata [[Päevaleht|Päevalehe]] Tartu kaastööliseks. Kuigi ta varem oli avaldanud [[Sädemed|Sädemetes]], [[Naiste Käsitööleht|Naiste Käsitöölehes]] ja veel mujalgi, võib seda lugeda tema ajakirjanikukarjääri alguseks. 1915 töötas Kangro-Pool Tartu Päevalehes, mille peatoimetajaks oli [[Eduard Laaman]]. Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis 1919. aasta lõpuni. 1916 toimetas ta muu töö kõrval [[Üliõpilaste Leht]]e. 1917. aasta septembris kutsuti ta tööle [[Postimees|Postimehe]] toimetusse. Rasmus Kangro-Pool pühendus oma kirjutistes peamiselt kunsti probleemidele, kunstipoliitikale ja teatrile.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/10/22/37|Pealkiri=Ajakirjanik - juubilar|Väljaanne=Päewaleht|Aeg=22. oktoober 1939|Kasutatud=21.08.2017}}</ref>
 
1920-19241920–1924 õppis [[Heidelbergi ülikool|Heidelbergi]] ja [[Hamburgi Ülikool|Hamburgi ülikoolides]] [[kunstiajalugu]] ja esteetikateooriat. Õpingute kõrvalt jätkas ta kirjutamist Päevalehes. 1924-19261924–1926 töötas Kangro-Pool haridusministeeriumis teaduse- ja kunstiosakonna juhataja abi kohusetäitjana.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19260416-1.2.20&srpos=3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kangro%252Dpool----------|Pealkiri=R. Kangro-Pool Haridusministeeriumi teenistusest wabastatud.|Väljaanne=Kaja|Aeg=16.04.1926|Kasutatud=}}</ref> 1924-. aastast 1934. aasta jaanuarini töötas Päevalehe teatri- ja kunstiarvustajana. 1935. aasta sügisel oli Rasmus Kangro-Pool lühikest aega [[Vaba Sõna (ajaleht, 1933)|Vaba Sõna]] peatoimetajakspeatoimetaja, kuni leht suleti. Pärast seda jätkas tööd vabakutselise ajakirjanikuna, kirjutades Postimehele, Päevalehele, [[Uudisleht|Uudislehele]], [[Varamu]]le, [[Looming (ajakiri)|Loomingule]], [[Tänapäev (ajakiri)|Tänapäevale]], [[Teater (ajakiri)|Teatrile]], [[Nädal Pildis|Nädal Pildile]] jne. 1938. aasta suveks oli ta avaldanud umbes 5100 artiklit.<ref name=":1" />
 
Mitmekümne aasta jooksul ilmus Kangro-Pooli sulest mitmelaadseid käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Erilist tähelepanu pühendas ta kahele eesti kunstnikule — [[Kristjan Raud|Kristjan Rauale]] ja [[Eduard Wiiralt]]ile . Mõlema kohta kirjutas ta [[monograafia]].<ref name=":0" />
 
Rasmus Kangro-Pool on avaldanud ka ilukirjandusteoseid. Tuntumad on "Balti saksluse wiimased wägimehed" (1918), "Kunst ja Moraal" (1921) ja "Eesti teater algaastail" (1946).
Tema vend [[Voldemar Kangro-Pool]] oli graafik ja maalikunstnik.
 
Rasmus Kangro-Pool oli 1915-19291915–1929 abielus [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] näitlejanna [[Elvy Gailit|Elvi Nanderiga]], hiljem [[Tallinna Töölisteater|Töölisteatri]] näitlejanna [[Linda Reial]]iga.<ref>Esmaspäev nr 14, 3. aprill 1934</ref> Tema poeg [[Rasmus Kangropool]] oli arhitektuuriajaloolane.
 
== Artiklid ==
* [[Jüri Hain]], "Rasmus Kangro-Pool – elu ja moraal" – Looming [[1991]], nr 11, lk 1533–53
* [[Eesti kirjanike leksikon]], [[Eesti Raamat|ER]], [[Tallinn]] [[2000]], lk 177, artikli autor [[August Eelmäe]]
* [[Toomas Karjahärm]], "Kultuurigenotsiid Eestis: Kirjanikud (1940–1953)" Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10 lk 142-177142–177.
 
{{JÄRJESTA:Kangro-Pool, Rasmus}}
136 688

muudatust