Ambazonia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. aprill 2020, kell 00:38

Ambazonia, ametlikult Ambazonia Liitvabariik ning mida tavaliselt nimetatakse ka Amba Landiks, on isehakanud tunnustamata riik, mida rahvusvaheliselt peetakse Kameruni autonoomseks piirkonnaks, mida omakorda peetakse endise Lõuna-Kameruni Briti mandaadi territooriumi järeltulijariigiks^[1]. Ambazonia asub Kameruni läänepoolses äärealas, kus see piirneb Nigeeriaga põhjanurga, Bonny lahega edelas ja ülejäänud Kameruniga (rahvusvahelise tunnustuse järgi) idas. Selle väidetav territoorium suurus on 42 710 km ruutkilomeetrit, millel elab umbes kolm ja pool miljonit inimest.

2017. aastal nimetasid erinevad Ambazonia separistlikud liikumised (Southern Cameroons Ambazonia Consortium United Front (SCACUF)) Ambazonai iseseivaks, kuid Kameruni valitsus teatas, et deklaratsioonil puudub seaduslik kaal^[2]. Deklaratsioonile järgnes vägivald ja sõda, mida nimetati Anglofiilide kriisiks^[3]. Kameruni jõupingutused lõhestada Ambazoniat vangistatud endise liidri Julius Ayuk Tabe kaudu 2019 muutis iseseisvuspüüet vaid tugevaks, mida näitasid ka presidendi- ja parlamendivalimiste boikoteerimine^[4].

Lõuna-Kamerun oli varem Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lõuna-Kameruni usaldusterritoorium Suurbritannia halduse all (1922–1961), mis 1961. aastal hääletas Ühendkuningriigist iseseisvumise poolt, liitudes Kameruni prantsuskeelse Vabariigiga ja moodustada kahest võrdsest osariigist koosnev liit^[5]. Prantsuse keelt kõnelev Kamerun lahkus föderatsioonist aastatel 1972–1984 ja on sellest ajast alates üritanud Lõuna-Kameruni Ambazoniat sildistada jagunenud provintsideks. Inglise keelt kõnelev Lõuna-Kameruni Ambazoniat võeti vastu esindamata Rahvaste ja Rahvaste Organisatsiooni^[6].

Viited

↑ Roger, Jules, and Sombaye Eyango. "Inside the Virtual Ambazonia: Separatism, Hate Speech, Disinformation and Diaspora in the Cameroonian Anglophone Crisis." (2018).
↑ Doho, Gilbert. "From literary concept to self-proclaimed state: three generations of Anglophone-Cameroonians at war." Journal of the African Literature Association (2020): 1-20.
↑ Avenue, Human Rights Watch | 350 Fifth; York, 34th Floor | New; t 1.212.290.4700, NY 10118-3299 USA | (2018-12-11). "World Report 2019: Rights Trends in Cameroon". Human Rights Watch. Retrieved 2020-01-07.
↑ Cameroon's President Paul Biya wins seventh term. 22 Oct 2018. Accessed 18 March 2020.
↑ Elections in Africa : a data handbook. Nohlen, Dieter., Krennerich, Michael., Thibaut, Bernhard. Oxford: Oxford University Press. 1999. ISBN 0-19-829645-2. OCLC 41431601.
↑ "UNPO: Ambazonia". unpo.org. Retrieved 2020-01-07.

[1] Roger, Jules, and Sombaye Eyango. "Inside the Virtual Ambazonia: Separatism, Hate Speech, Disinformation and Diaspora in the Cameroonian Anglophone Crisis." (2018).

[2] Doho, Gilbert. "From literary concept to self-proclaimed state: three generations of Anglophone-Cameroonians at war." Journal of the African Literature Association (2020): 1-20.

[3] Avenue, Human Rights Watch | 350 Fifth; York, 34th Floor | New; t 1.212.290.4700, NY 10118-3299 USA | (2018-12-11). "World Report 2019: Rights Trends in Cameroon". Human Rights Watch. Retrieved 2020-01-07.

[4] Cameroon's President Paul Biya wins seventh term. 22 Oct 2018. Accessed 18 March 2020.

[5] Elections in Africa : a data handbook. Nohlen, Dieter., Krennerich, Michael., Thibaut, Bernhard. Oxford: Oxford University Press. 1999. ISBN 0-19-829645-2. OCLC 41431601.

[6] "UNPO: Ambazonia". unpo.org. Retrieved 2020-01-07.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]