Müra: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{See artikkel| räägib üldmõistest; muusika mõiste kohta vaata artiklit [[Müra (muusika)]]; väsitavate ja ebameeldivate helide kohta vaata artiklit [[Mürareostus]]; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Müra (täpsustus)]]}}
 
'''Müra''' on [[akustika]]s, [[raadiotehnika]]s ja [[infoedastusAndmeside|andmesides]]es ilmnevad juhuslikud akustilised või elektrilised võnkumised, mis häirivad [[signaal]]i vastuvõttu.
 
== Müra mõiste ajalugu akustikas ==
Liigset ning ebameeldivat inim-, looma- või masinatekkelist keskkonnamüra, mis häirib inimeste või [[loom]]ade elutegevust, nimetatakse mürareostuseks.
Müra mõiste definitsioon akustikas on läbi ajaloo muutunud<ref>Wittje, R., 2020. Noise: from nuisance to research subject. ''Physics today'', ''73''(2), pp.42-48.</ref>. Akustikud [[Hermann von Helmholtz]], [[John William Strutt, kolmas parun Rayleigh|Lord Rayleigh]] ja teised [[19. sajand|19. saj]] füüsikud käsitlesid akustikat, kui teadust, mis käsitles muusikat ja harmoonilisi helisid (võnkumisi). Helmholtz eristas müra ja muusikalisi helisid vastavalt "Tuule tekitatud helid, veepladin hobuvankri krigin on näited esimesest (mürast) ja muusikainstrumentide tekitatud helid teisest (muusikalistest helidest). Mürad ja muusikalised helid võivad võivad seejuures olla üksteisega segunenud, kuid nende nähtuste äärmused on selgelt eristatavad" <ref>{{Raamatuviide|autor=[[Hermann von Helmholtz]]|pealkiri=On the Sensations of Tone as a Physiological Basis for the Theory of Music|aasta=1912|koht=|kirjastus=|lehekülg=11}}</ref>. Seejuures idealiseeris Helmholtz [[Muusikainstrument|muusikainstrumentide]] tekitatud helisid ja väitis nad olevat “täiuslikult segunemata, ühetaolised mis püsivad muutumatuna kogu kõlamise vältel samas on müras paljud muusikalise heli tajud ebakorrapäraselt segunenud"<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Hermann von Helmholtz]]|pealkiri=On the Sensations of Tone as a Physiological Basis for the Theory of Music|aasta=1912|koht=|kirjastus=|lehekülg=12}}</ref>. Sarnaselt Helmholtzile jagas Rayleigh helid "muusikalisteks ja mittemuusikalisteks, millest esimest võib nimetada lihtsuse mõttes nootideks ja viimaseid müraks"<ref name=":0">[[John William Strutt, kolmas parun Rayleigh|J.W.S Rayleigh]] (1945). ''The Theory of Sound''. Dover.</ref>. Seejuures Rayleigh koos oma kaasaegsetega tegeles peamiselt muusikaliste helide uurimisega ja müra jäi tahaplaanile.
 
Olulise muutuse tõi [[Esimene Maailmasõda]], kui helisid hakati kasutama vastaste lennukite, laevade (allveelaevade) tuvastamiseks ja nende asukoha määramiseks. Muusikaliste helide asemel pidid füüsikud tegelema industriaalsete helide analüüsimisega sõjaväljadel esineva kakofoonia taustal. Seejuures hakati ka tegelema lennukite ja laevade poolt tekitatud müra vähendamisega. Sõdade vahelisel toimusid suured edasiminekud elektroakusitkas ja seeläbi sai selgeks, et Helmholtzi ja Rayleigh aegne müra defineerimine muusikalise heli vastandina pole paljudel juhtudel kasutatav. Fletcher kirjutas 1929ː “edastades kõnet või muusikas läbi raadio või telefoni leidub alati edastatavast arusaamist segavaid teisi taustal esinevaid helisid. Neid taustal esinevaid helisid, mis takistavad soovitud helide edastamise nimetatakse inseneride poolt müraks"<ref>Fletcher, H., 1929. Speech and hearing.</ref>.
Müra on [[heli]], mis koosneb erinevate sageduste ja intensiivsustega helidest ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. Lisaks mürale võivad helid olla [[Löök|löögid]] ja muusikalised helid.
 
== Keskkonnamüra ==
 
Liigset ning ebameeldivat inim-, looma- või masinatekkelist keskkonnamüra, mis häirib inimeste või [[loom]]ade elutegevust, nimetatakse mürareostuseks.
 
Vähim eristatav [[Helirõhk|helirõhu]] taseme vahe on ligikaudu 1&nbsp;dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul.
 
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad, sealhulgas transpordivahendid, [[Maanteetransport|maanteeliiklus]], [[Raudteetransport|raudteeliiklus]], [[Õhutransport|lennuliiklus]], välistingimustes kasutatavad seadmed ning [[keskkonnakompleksluba]] vajavad [[Ettevõte|ettevõtte]]d. Põhjendamatu müra tekitamine on keelatud. Müraga seotud kaebustega on [[Eesti]]s võimalik pöörduda [[Terviseamet]]i poole. Kui Terviseamet on teinud kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtaseme ületamist, maksab mõõtmiste eest müraallika valdaja. Kui müratase jääb alla normi, tasub mõõtmiste eest Terviseamet.
Heli levib [[hoone]]s kahel viisil – õhu kaudu ([[õhumüra]]) ja tarindite kaudu ([[löögimüra]]). Kuna õhumüra levib ka [[tarind]]ite väikeste [[ava]]de ja [[materjal]]ide [[poor]]ide kaudu püütakse selle leviku takistamiseks teha võimalikult massiivseid ja tihedaid tarindeid. Õhumüra peavad tõkestama kõik hoone piirdekonstruktsioonid, mida paksemad nad on seda rohkem sumbub ka õhumüra. Õhumüra levikut saab takistada ka [[torustik]]e ja kanalite kaudu.
 
== Õhumüra ja löögimüra ==
 
Heli levib [[hoone]]s kahel viisil – õhu kaudu ([[õhumüra]]) ja tarindite kaudu ([[löögimüra]]). Kuna õhumüra levib ka [[tarind]]ite väikeste [[ava]]de ja [[materjal]]ide [[poor]]ide kaudu püütakse selle leviku takistamiseks teha võimalikult massiivseid ja tihedaid tarindeid. Õhumüra peavad tõkestama kõik hoone piirdekonstruktsioonid, mida paksemad nad on seda rohkem sumbub ka õhumüra. Õhumüra levikut saab takistada ka [[torustik]]e ja kanalite kaudu.
 
Löögimüra levib igas tarindis erinevalt sõltuvalt tarindi materjalist ja [[tihedus]]est. Selle leviku takistamisest tehakse erinevatest materjalidest vahetükke. Löögimüra hoones peavad tõkestama [[sein]]ad ja vahelaed, tähtis on tõkestada sammudest tekkiv löögimüra läbi vahelae all asuvatesse [[ruum]]idesse ja seinte kaudu kõrvalasuvatesse ruumidesse. Müra leviku takistamine on vajalik, sest see on [[organism]]ile kahjulik, koormab kuulmiselundit ja [[peaaju]], soodustab väsimist ja paljude [[haigus]]te teket, näiteks [[vereringesüsteem]]i haigusi ([[hüpertooniatõbi]]). Mõnikord põhjustab pidev müra ka peenete [[veresoon]]te ahenemist.
 
Keskendumist nõudval tööl ei tohiks müra oma valjuselt ületada vaiksel vestlusel tekkivat heli ning tuleb ka arvestada, et muutuva tugevusega müra häirib ühtlasest mürast rohkem.
 
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad, sealhulgas transpordivahendid, [[maanteeliiklus]], [[raudteeliiklus]], [[lennuliiklus]], välistingimustes kasutatavad seadmed ning [[keskkonnakompleksluba]] vajavad [[Ettevõte|ettevõtte]]d. Põhjendamatu müra tekitamine on keelatud. Müraga seotud kaebustega on [[Eesti]]s võimalik pöörduda [[Terviseamet]]i poole. Kui Terviseamet on teinud kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtaseme ületamist, maksab mõõtmiste eest müraallika valdaja. Kui müratase jääb alla normi, tasub mõõtmiste eest Terviseamet.
 
==Vaata ka==
29. rida ⟶ 36. rida:
* [https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/valisohus-leviv-mura Välisõhus leviv müra]
 
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Heli]]
[[Kategooria:Akustika]]