Kaliningrad: erinevus redaktsioonide vahel

{{see artikkel|räägib Kaliningradi oblasti linnast, Kaliningrad on ka [[Koroljov]]i linna endine nimi. "Königsberg" suunab siia, teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Königsberg (täpsustus)]].}}

{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}

{{keeletoimeta}}

{{NPOV}}

| nimi = Kaliningrad

| hääldus =

| pilt = Kaliningrad 05-2017 img09 Kant Island.jpg

| lipp = Flag of Kaliningrad.svg

'''Kaliningrad''' ([[vene keel|vene]] ''Калининград'', [[leedu keel|leedu]] ''Karaliaučius'', [[poola keel|poola]] ''Królewiec'') on [[Venemaa]] sadamalinn [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal, [[Kaliningradi oblast]]i keskus.

 

 

 

== Kaliningrad ==

Vastaval [[Potsdami konverents]]i otsusele jäi [[Preisimaa]] kirdeosa koos Königsbergiga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valdusse. Linn säilitas esialgu oma nime, kuigi juba [[kirillitsa]]s. 1939. aastal oli linnas 370 000 elanikku. 1945. aasta aprillis elas Königsbergis veel u 150 000 inimest. Suurem osa neist suri nälga ja haigustesse või tapeti nõukogude sõdurite poolt, nii et 1945. aasta detsembris oli elus vaid 20 000 linlast. Neid püüti kiiresti "ümber kasvatada", kuid see ei õnnestunud. [[1947]]. aastal küüditati nad Stalini käsul [[Nõukogude okupatsioonitsoon]]i. Kohale pidid jääma vaid vähesed spetsialistid, kes tembeldati nõukogude kodanikeks ning pidid aitama kohalikke ettevõtteid taastada. Algas nõukogude inimeste sissevool. [[1990]]. aastal moodustasid sakslased 0,6% elanikkonnast. Tänapäeval moodustavad [[venelased]] üle 80% linna rahvastikust.

[[Pilt:Kaliningrad.jpg|pisi|vasakul|Kaliningradi linna ajalooline keskus]]

[[4. juuli]]l [[1946]] nimetati Königsberg nõukogude riigitegelase [[Mihhail Kalinin]]i järgi Kaliningradiks. Teatud mõttes nõukogulikuks on see linn jäänud tänapäevani. Kannatada saanud [[Königsbergi loss]]i taastamise asemel, see [[1967]]. aastal lammutati. Eemaldatud on kõik saksa riikluse ja kultuuriga seotud monumendid. Keskaegsest Königsbergist oli alles vaid toomkiriku varemed, kuhu on maetud kuulus saksa filosoof [[Immanuel Kant]]. Alles on jäänud ka [[Immanuel Kant]]i [[monument]]. Aastail 1992-1998 [[Königsbergi toomkirik]] taastati Saksamaa abiga.

 

Teatud osa elanikkonnast soovib linna ajaloolise nime taastamist, mida seni on n-ö kõrgemalt poolt tagasi tõrjutud. Kohalik ülikool kannab nüüd nime Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalne Ülikool ning peab end ajaloolise [[Königsbergi ülikool]]i õigusjärglaseks.

 

* Kui Königsberg (ja kogu [[Ida-Preisimaa]]) oli kahe maailmasõja vahel ära lõigatud oma emamaast [[Poola koridor]]iga, siis Kaliningrad (ja [[Kaliningradi oblast]]) on praegu emamaast eraldatud "Leedu koridoriga".

* Kui enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Königsberg platsdarm (sõjaline tugipunkt), "tasakaalustamaks [[Poola]] agressiivseid kavatsusi", siis Kaliningrad on praegu [[platsdarm]], "tasakaalustamaks [[NATO]] agressiivseid kavatsusi".

[[Pilt:The city center of Kaliningrad.jpg|pisi|Kaliningradi linna keskus [[Pregolja]] jõe kallastel]]

 

Kaliningrad paikneb [[Pregolja jõgi|Pregolja]] (saksa ''Pregel'') [[jõgi|jõe]] [[suue|suudme]] lähedal jõe mõlemal kaldal ja saartel.

 

 

Kaliningradis on üleminekukliima (mereliselt mandrilisele). Kõige külmema kuu, [[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on −1,5&nbsp;°C ning kõige soojema kuu, [[juuli keskmine õhutemperatuur]] on 18,1&nbsp;°C. Madalaimaks temperatuuriks fikseeriti −33,3&nbsp;°C (veebruar [[1956]]) ja kõrgeimaks temperatuuriks 36,5&nbsp;°C (august [[1992]]). Aasta keskmine õhutemperatuur on 7,9&nbsp;°C, sademetehulk on 818&nbsp;mm, õhuniiskus on 79% ja tuul 2,2&nbsp;m/s.<ref>[http://pogoda.ru.net/climate/26702.htm Kaliningradi kliima (vene keeles)]</ref>

 

Kaliningradis on mitu kauba[[sadam]]at, neist suurima kaubakäibega Kaliningradi Merekaubasadam, mille koosseisus on ka ajalooline elevaator. Sadama(te) edasist arengut takistab sissesõidukanal, mis seab piirangud laevade suurusele ja liiklussagedusele. Kanalis on võimalik korraga vaid ühes suunas liikuda piirkiirusega kuni 9 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], mistõttu on eeskätt liinilaevad üle viidud [[Baltiisk]]i sadamasse.

 

Linna merega ühendavas 1901. aastal avatud 43&nbsp;km pikkuses kanalis on laevatee 50–80&nbsp;m lai ning 9–10,5&nbsp;m sügav<ref>Калининградский морской канал. Kaliningrad, 2001 (vene keeles)</ref>.

 

Linna edukaim jalgpalliklubi on [[Kaliningradi Baltika]].

[[Pilt:KönigsbergWappen.jpg|pisi|Königsbergi ajalooline vapp]]

"Kuningamäe" ehk saksakeelse nimega Königsbergi ([[ladina keel]]es ''Regiomontum'', hiljem ''Regiomonti'') asutas [[1255]]. aastal linnusena [[Böömimaa]] kuningas [[Otakar II Přemysl|Otakar II]] [[Preisi|Balti-Preisi]] hõimude käest vallutatud alale kaitseks paganlike [[preislased|preislaste]] eest.

Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] 1454–1466 kuulutas [[Saksa ordu]] ennast [[vasall]]iks ja tõi oma pealinna [[Marienburg]]ist Königsbergi. Aastal [[1525]] muutis Saksa ordu suurmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] teokraatliku riigi ilmalikuks [[Preisi hertsogiriik|Preisi hertsogiriigiks]] (1525–1618), mille hertsogiks ta ise jäi. Königsberg sai selle riigi pealinnaks.

 

 

Esimene [[Preisi Kuningriik|Preisi kuningas]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] krooniti [[1701]]. aastal [[Königsbergi loss]]is, kuid seejärel viidi pealinn [[Berliin]]i.

 

[[Berliin]]i kõrval oli Königsberg tollal suuruselt teine linn [[Saksamaa]]l. [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal hõivasid linna Vene väed ning see oli nende valduses aastatel [[1758]]–[[1762]]. Linna külastas sel ajal ka [[Jelizaveta Petrovna]].

[[1764]], [[1769]] ja [[1775]] laastasid linna tulekahjud.

 

[[1857]]. aastal avati ühenduse pidamiseks Berliiniga ''Idaraudtee'' (saksa: ''Preusischer Ostbahn'') ja [[1867]]. aastal loodi ühendus [[Peterburi]]ga. Viimane kroonimine selles linnas toimus [[1861]]. aastal, see oli [[Wilhelm I]] kroonimine.

 

 

Pärast [[Versailles' rahu]] oli Königsberg eraldatud [[Saksa Riik|Saksa Riigist]] [[Poola koridor]]i näol.

 

 

[[1944]]. aasta [[26. august]]il sai Königsberg, eriti selle kesklinn, kus ei olnud sõjalisi objekte, [[Suurbritannia]] [[Kuninglikud Õhujõud|Kuninglike Õhujõudude]] operatsiooni "Kättemaks" käigus tugevalt purustatud. Hukkus palju rahulikke elanike, tules hävis vanalinn ja hulk mälestusmärke, loss sai tugevasti kannatada ning peavarjuta jäi ligi 20 000 elanikku. Õhurünnaku tulemusena põles maha ja jäi varemetesse pea kogu Königsbergi kesklinn, sh unikaalne [[Königsbergi vanalinn]] koos kuningalossi, [[Königsbergi toomkirik]]u ja paljude teiste hoonetega. Königsberg [[kapitulatsioon|kapituleerus]] pärast mõlemapoolset ohvriterikkaid tänavalahinguid [[Punaarmee]]le 9. aprillil [[1945]]. Linna [[anneksioon|annekteeris]] [[Nõukogude Liit]].

 

 

{{viited}}

 

* Knaurs Lexikon. Berlin, 1938

 

{{commonscat|Kaliningrad}}

 

[[Kategooria:Hansalinnad]]

[[Kategooria:Sadamalinnad]]