Sisepõlemismootor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
3. Töötakt<br />
4. Väljalasketakt<br />]]
 
[[Pilt:Two-Stroke Engine.gif|right|thumb|154px|Kahetaktiline sisepõlemismootor]]
 
[[Pilt:Wankel_Cycle_anim_en.gif|thumb|154px|Pöördkolb- ehk Wankel-mootor]]
[[Pilt:Four_stroke_engine_diagram.jpg|right|thumb|154px|
22. rida ⟶ 20. rida:
 
'''Sisepõlemismootor''' on [[mootor]], mis muundab selle sisemuses toimuvast vedel- või [[gaas]]i[[kütus]]e [[põlemine|põlemisest]] saadud [[energia]] [[mehaaniline energia|mehaaniliseks energiaks]].
 
== Jagunemine ==
Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid:
*[[Neljataktiline sisepõlemismootor|Neljataktilised]]
*[[Kahetaktiline sisepõlemismootor|kahetaktilised]].
Tänapäeval on levinud [[Neljataktiline sisepõlemismootor|neljataktilised]] sisepõlemismootorid, mis on suurema [[kasutegur]]iga, keskkonnasõbralikumad ja vaiksemad.
 
Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval [[mootorratas]]tel, [[paat]]idel, [[mootorsaan]]idel ning muudel väiksematel [[liiklusvahend]]itel. [[Kahetaktiline sisepõlemismootor|Kahetaktilist mootorit]] kasutatakse veel ka väiksemate [[statsionaarne|statsionaarsete]] [[seade|seadmete]] nagu [[elektrigeneraator|generaatorid]], [[pump|pumbad]] käitamiseks ning ka väiksemate [[tööriist]]ade nagu [[mootorsaag|mootorsaed]], [[muruniitja]]d ja muud [[töövahend]]id, mis vajavad [[autonoomne|autonoomset]] [[jõuallikas|jõuallikat]].
 
== Tööpõhimõte ==
38. rida ⟶ 28. rida:
Et põlemisprotsessi käivitada, on sisepõlemismootoril vaja välist abi – tavaliselt [[Starter|starteri]] näol.
 
== Jagunemine ==
== Kasutegur ja efektiivsus ==
=== Töötaktide järgi ===
Sisepõlemismootori negatiivne külg on selle madal kasutegur – üle poole põlemisel vabanenud energiast on soojus, millest tuleb mootoril omakorda vabaneda. Enamiku diiselmootorite kasutegur jääb 40–45%<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Internal_combustion_engine|Pealkiri=Internal combustion engine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> vahele, bensiinimootorite madalama surveastme tõttu on bensiinimootorid veel väiksema efektiivsusega. Kolbmootorite efektiivsust saab tõsta näiteks levinud [[turbokompressor]]i või muud moodi ülelaadimise abil, mille puhul surutakse põlemiskambrisse rohkem õhku.
Eksisteerib kahte liikipõhiliiki sisepõlemismootoreid:
 
*[[Neljataktiline sisepõlemismootor|Neljataktilised]]
== Põhimõisted ==
*[[Kahetaktiline sisepõlemismootor|kahetaktilised]].
'''Takt''' – kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks.
Tänapäeval on levinud [[Neljataktiline sisepõlemismootor|neljataktilised]] sisepõlemismootorid, mis on suurema [[kasutegur]]iga, keskkonnasõbralikumad ja vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval [[mootorratas]]tel, [[paat]]idel, [[mootorsaan]]idel ning muudel väiksematel [[liiklusvahend]]itel. [[Kahetaktiline sisepõlemismootor|Kahetaktilist mootorit]] kasutatakse veel ka väiksemate [[statsionaarne|statsionaarsete]] [[seade|seadmete]] nagu [[elektrigeneraator|generaatorid]], [[pump|pumbad]] käitamiseks ning ka väiksemate [[tööriist]]ade nagu [[mootorsaag|mootorsaed]], [[muruniitja]]d ja muud [[töövahend]]id, mis vajavad [[autonoomne|autonoomset]] [[jõuallikas|jõuallikat]].
 
=== Kütuse ja jahutuse järgi ===
'''Surnud seis''' – kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks.
 
'''Kolvikäik''' – teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.
 
'''Töömaht''' – ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites.
 
'''[[Surveaste]]''' – on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe.
 
'''[[Silinder (mootori osa)|Silinder]]''' – moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks.
 
'''[[Kolb]]''' – silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi liikumist.
 
'''[[Keps]]''' – kujutab endast kangi, mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas.
 
'''[[Väntvõll]]''' – koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu.
 
== Sisepõlemismootorite tüübid ==
[[kahetaktiline sisepõlemismootor|Kahe-]] ja [[neljataktiline sisepõlemismootor|neljataktilised mootorid]] jagunevad omakorda [[bensiinimootor|bensiini]] (gaasi) ja [[diiselmootor]]iteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks.
=== Silindrite arvu ja asetuse järgi ===
Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ja silindrite asetuse poolest:
 
93. rida ⟶ 68. rida:
 
''(sulgudes on võimalik silindrite arv, paksus kirjas on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid)''
 
== Kasutegur ja efektiivsus ==
Sisepõlemismootori negatiivne külg on selle madal kasutegur – üle poole põlemisel vabanenud energiast on soojus, millest tuleb mootoril omakorda vabaneda. Enamiku diiselmootorite kasutegur jääb 40–45%<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Internal_combustion_engine|Pealkiri=Internal combustion engine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> vahele, bensiinimootorite madalama surveastme tõttu on bensiinimootorid veel väiksema efektiivsusega. Kolbmootorite efektiivsust saab tõsta näiteks levinud [[turbokompressor]]i või muud moodi ülelaadimise abil, mille puhul surutakse põlemiskambrisse rohkem õhku.
 
== Põhimõisted ==
'''Takt''' – kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks.
 
'''Surnud seis''' – kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks.
 
'''Kolvikäik''' – teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.
 
'''Töömaht''' – ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites.
 
'''[[Surveaste]]''' – on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe.
 
'''[[Silinder (mootori osa)|Silinder]]''' – moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks.
 
'''[[Kolb]]''' – silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi liikumist.
 
'''[[Keps]]''' – kujutab endast kangi, mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas.
 
'''[[Väntvõll]]''' – koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu.
 
==Vaata ka==