Erinevus lehekülje "Fromhold von Vifhusen" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Loodud lehekülje "Fromhold von Vifhusen" tõlkimisel)
 
'''Fromhold von Vifhusen''' (ka ''Fromhold von Fiefhusen'', ''Vromoldus de Vyfhusen'', harvaharvem ''Viffhusen'', ''Vyshusen''; surnud [[28. detsember|28.]] [[28. detsember|detsembril]] [[1369]] [[Rooma|Roomas]] ) oli Riia [[peapiiskop]] alates aastast 1348 kuni oma surmani 1369. aastal.
 
== Elu ==
Fromhold oli pärit Vifhusenide[[Vifhusenid]]e suguvõsast, mis kuulus [[Lübeck|Lübecki]] ülemklassi <ref>SieheLübeckis dieon nachsiiamaani dersuguvõsa Familienime benanntekandev Straßetänav: [[Fünfhausen (Lübeck)]]</ref> ja mille mitmeid liikmeid on teada ka [[Liivimaa|Liivimaalt]]. Fromholdi vend [[Johannes von Vifhusen|Johannes]] oli [[Tartu piiskopkond|Tartupiiskop]] piiskop, tema teine vend [[Theoderich von Vifhusen|Theoderich]] aga Tartu toompraost. Veel üks Johannes von Vifhusen oli olnud Tartu toomhärra [[1320. aastad|1320. aastail]] ning mitu Vifhuseni-nimelist toomhärrat oli [[Tartu toomkapiitel|Tartu toomkapiitlis]] ka [[14. sajand]]i teisel poolel. Kuna Fromhold ja tema vennad olid suguluses Liivimaa aadlisuguvõsadega, siis on tõenäoline, et ka nemad olid kas sündinud Liivimaal või seal vähemalt suurema osa oma elust veetnud.<ref>Vrd. [[Tõnis Lukas]], ''Tartu toomhärrad 1224–1558'', Tartu, 1998, lk 197–220.</ref>
 
Esimene teade Fromholdi kohta on aastast [[1341]], kui ta oli Riia toomhärra. Sel aasal oli ta teel kuuriasse, kuid Lübecki lähedal langes tema ja ta reisiseltskond röövlite ohvriks. 1342. aastal oli ta aga Riia toompriorina Avignonis. Järgnevatel aastatel on teda korduvalt mainitud samas ametis Liivimaal. Pärast piiskop [[Engelbert von Dolen|Engelbert von Doleni]] surma 1347. aastal [[Avignoni vangipõlv|Avignonis]] nimetas paavst [[Clemens VI]] Fromhold von Vifhuseni 17. märtsil 1348 tema järeltulijaks. Piiskopipühitsuse sai ta Palestrina piiskopilt Pierre Després'lt. Ükski peapiiskop polnud [[Saksa ordu|Saksa orduga]] jätkuvate konfliktide tõttu 25 aastat Riias viibinud ning ka Fromhold jäi [[Avignon|Avignoni]]. Paavst aga manitses Saksa ordut oma tüli peapiiskopi ja peapiiskopkonnaga lahendama. Samal ajal palus ta [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuninga]] [[Karl IV]] abi ning nimetas nii Karli kui ka Rootsi kuninga Magnus II peapiiskopi kaitsjateks.
 
Saksa Ordu kõrgmeistri Heinrich Dusemeri kirjaga sõitis Fromhold [[Gdańsk|Danzigi]] kaudu oma peapiiskopkonda, kuhu ta saabus jaanuaris 1350. Et võita enda poole Riia [[Toomkapiitel|toomkapiitel,]] tagastas peapiiskop sellele eelkäijate poolt konfiskeeritud valdused. Kuid et ta ei suutnud [[Liivimaa ordu|Liivimaa]] [[Saksa ordu|meistri]] [[Goswin von Herike]] vastu oma nõudmisi Saksa ordu vastu läbi suruda, lahkus Fromhold peagi taas Riia peapiiskopkonnast. Sellepärast nõudis paavst [[Innocentius VI]], et Västeråsi, Linköpingi ja Oslo piiskopid teda aitaks. Kuna piiskoppide tegevus ei toonud edu, siis pani Västeråsi piiskop Magnus Eskilli 1354. aastal ordu vaimulike karistuste alla. Seejärel pöördus paavst Lübecki piiskopi Bertram Cremoni poole, kelle juures Fromhold von Vifhusen viibis, samuti kõrgmeistri [[Winrich von Kniprode]] ja Liivimaa maameistri Goswin von Herike poole. Pärast keisriks kroonimist 1355. aastal kinnitas Karl IV Riia peapiiskopkonnale kõik selle privileegid. 1359. aastal kuurias läbi viidud kohtuotsust Saksa ordu vastu ei saanud jõustada, ehkki paavst Innocentius VI selle kinnitas, sest see ei vastanud Liivimaa tegelikule jõuvahekordadele.
Kui paavsti volinik tahtis Fromholdi taotlusel Riia linna vabastada Saksa ordule antud vandest, protesteeris raad, kuna see kartis kahjustamist ordu poolt. Seetõttu kehtestati linna ja Liivimaa orduharu suhtes kirikukaristus ja interdikt, mis jäi väikeste vaheaegadega jõusse kolmeks kümnendiks.
 
1365. aastal palus Fromhold ise toetust kõrgmeister Winrich von Kniprodelt. Keiser Karl IV määras Riia kiriku kaitsjateks Taani, Rootsi, Norra ja Poola kuningad. 1366. aasta mais õnnestus kõrgmeistril kokku kutsuda nõupidamine [[Gdańsk|Danzigi ordulinnuses]], kus olid esindatud Fromhold oma toomkapiitliga, tema vend, Tartu piiskop Johannes oma kapiitliga, [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomhärrad, Lübecki piiskop, Riia linna esindajad ja [[Vasall|vasallid]] Riia ja Tartu stiftidest. Kõrgmeistri pakutud kompromiss nägi ette, et Liivimaa maameister loobub võimust Riia linna üle, samas kui peapiiskop loobub kuulekusvande nõudmisest [[Liivimaa ordu|Liivimaa orduharult]]. Kuid Fromhold polnud saavutatud tulemusega rahul, sest oli tõenäoliselt lootnud paremat tulemust. Seetõttu ei kinnitanud paavst saavutatud otsust ning peapiiskop naasis Avignonikuuriasse, kus ta 1369. aasta lõpus suri.
 
* Bernhart Jähnig: ''Fromhold von Vifhusen (Fiefhusen) († 1369)'' . In: Erwin Gatz : ''Die Bischöfe des Heiligen Römischen Reiches 1198–1448''. ISBN 3-428-10303-3, lk 653-654.
== Viited ==
<references />
 
{{Folgenleiste|VORGÄNGER=[[Engelbert von Dolen]]|NACHFOLGER=[[Siegfried von Blomberg]]|AMT=[[Liste der Erzbischöfe von Riga|Erzbischof von Riga]]|ZEIT=1348–1369}}
[[Kategooria:Surnud 1369]]
[[Kategooria:Riia toomhärrad]]