Jaan Tamm (tõstja): erinevus redaktsioonide vahel

Tema enda sõnade kohaselt olevat talle tõuke sportimiseks andnud omaaegsed [[Tarzan]]i filmid ja tädipoeg Jaan Osi, kes enne sõda oli spordiseltsi Tulevik esitõstja (allikas: Sakala Pühapäev: Sakala kaasanne, 3. juuli 1937). KahjuksTa langes ta lahingus [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal.{{lisa viide}}

17-aastaselt hakkas Jaan Tamm tõsisemalt [[raskejõustik]]uga tegelema. 1922. aastal saavutas ta juba märkimisväärseid tulemusi tõstespordis. Umbes 19-aastaselt asus ta vabatahtlikult sõjaväeteenistusse Pärnu kompaniis. Ta võttis osa ka sõjaväe tõste- ja maadlusvõistlustest. Pärast [[ajateenistus]]t naasis ta Viljandisse ja asus treenima spordiseltsis Tulevik. Samuti oli ta [[Tervis (Pärnu spordiselts)|Pärnu spordiseltsi Tervis]] liige, kus osales tõstevõistlustel sulg- ja kergkaalus. 2. novembril 1924 osales ta Pärnu spordiseltsi Tervis rahvusvahelistel tõste- ja maadlusvõistlustel, saavutades tõstmises kergkaalus 2. koha tulemusega 315 kg. Jaan Tammele on antud mitmeid aumärke. 16–17. veebruaril 1924 korraldatud Pärnumaa raskejõustiku esivõistlustel saavutas ta tõstmises sulgkaalus 1. koha, kogusummas 307,5 kg, mille eest anti talle hõbeaumärk rinnal kandmise õigusega.{{lisa viide}}

Ka pärast võistlemisest loobumist jätkas Jaan Tamm spordiga tegelemist. Hobi korras töötas ta rändtsirkuses jõumehena, käies läbi kõik Eesti linnad, kus [[Georg Lurich|Lurichi]] eeskujul näitas mitmesuguseid jõunumbreid. Ta on esinenud ka [[Ugala teater|Ugalas]] loteriil-allegriil.{{lisa viide}}

1942. aastal abiellus ta Akiliinaga, neil sündis kaks last ja on kolm lapselast.{{lisa viide}}

Jaan Tamme loosung oli: "Treening, treening ja veel kord treening."{{lisa viide}}

Jaan Tamm suri 1974. aastal ja maeti [[Viljandi Pauluse kogudus]]e kalmistule.{{lisa viide}}