Hubble'i kosmoseteleskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Hubble’i teleskoobi saavutuste hulka kuulub optilises lainealas kõige teravamate fotode tegemine. [[18. detsember|18.]]–[[28. detsember|28. detsembril]] [[1995]] [[Suur Vanker|Suure Vankri]] [[tähtkuju]]s tehtud [[Universum]]i süvavaatel võib näha üle 1500 [[galaktika]].<ref name="Ferguson2000b" /> [[1998]]. aasta oktoobris tehti samasugune pilt taeva lõunapooluse läheduses [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukani]] tähtkuju suunas. [[2003]]. aasta septembris alustati Hubble'i ülisüvavälja (''Hubble Ultra Deep Field'') tegemist; pärast 1 miljoni [[sekund]]i pikkust ja 800 kaadrist koosnevat summaarset [[säriaeg]]a lõpetati projekt [[16. jaanuar]]il [[2004]]. Ülisüvavaate väli asub taevas [[Ahi (tähtkuju)|Ahju]] tähtkujus, [[Orion (tähtkuju)|Orioni]] tähtkujust lõunas. Pildistatud taevaala suurus oli ligikaudu kümnendik [[Kuu]] läbimõõdust, sellelt on leitud üle 10 tuhande galaktika. Kõige vanemad ülisüvavaatelt leitud objektid on nähtavad ajast, mil Universum oli vähem kui 800 miljonit aastat vana.{{lisa viide}}

Mõni nädal pärast kosmosesse läkitamist selgus tehtud piltidest, et Hubble'i optiline süsteem on vigane. Kuigi pildid olid teravamad kui maapealsetel teleskoopidel, ei suutnud ta saavutada täielikku fookust ning pildikvaliteeti.{{lisa viide}}

Vigase peegliga oli küll võimalik vaadelda kõrge resolutsiooniga eredaid taevakehi, aga viga vähendas sensitiivsust, mistõttu teleskoobi kasutegur vähenes. Veast hoolimata kasutati teleskoopi vähenõudlike objektide vaatlemiseks ning 3 aastat pärast läkitamist [[STS-61|parandati viga ära]].{{lisa viide}}

Loodi komisjon, mida juhtis Lew Allen, Jet Propulsion Laboratory direktor, et vea tekkepõhjused välja selgitas. Alleni komisjon leidis, et peamine testseade ''null corrector'', millega testitakse kumerpeegleid oli valesti kokku pandud – seadme üks läätsedest oli positsioonist 1.3&nbsp;mm väljas. Algse lihvimise ja poleerimise käigus kasutas Perkin-Elmer (optikafirma) pinna analüüsimiseks kahte tavalist ''null corrector''<nowiki/>'it, kuid tootmise viimasel etapil asendasid need ekstra selleks ehitatud seadmega. KahjuksSeade pandi seadeaga valesti kokku ning valmis erakordselt täpne, kuid vale kujuga peegel. Viimased kaks mõõtmist tehti uuesti tavaliste seadmetega, mis vea tuvastasid, ent seda ei võetud arvesse, sest arvati, et ehitatud seade on täpsem.<ref name="Flawed" />

Teleskoobi vaatlusaja taotlemine on avatud kõigile, kuid vaatlusprojekti juht peab reeglina olema USA kodanik.<ref name="HST Call" /> Siiski on vaatlusprojektide konkurents väga tihe, keskeltläbi vaid viiendik vaatlusaja taotlusi rahuldatakse. Seevastu on Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud vaatluste arhiiv kõigile vabalt kasutatav.{{lisa viide}}

Amatööride avaldused vaatas üle amatöörastronoomide komitee, mis andis aja ainult ettepanekutele, mis olid tõelise teadusliku väärtusega, ei kopeerinud professionaalide ettepanekuid ning vajasid kosmoseteleskoobi ainulaadseid võimalusi. Aastatel 1990–1997 said teleskoobikasutuseks aega kokku 13 amatöörastronoomi. Pärast seda vähendati STScI-is eelarvet, mis ei võimaldanud enam amatöörastronoomidel teleskoopi kasutada ning rohkem amatöörprogramme läbi viidud pole.{{lisa viide}}

Hubble'i teleskoop tähistas 24. aprillil 2010 20 aastat kosmosesolekut. Selle mälestuseks avaldasid NASA, ESA ja Kosmoseteleskoobi Instituut (STScI) pildi Carina udust.{{lisa viide}}

Kaheksakümnendate alguses kogunesid NASA ja STScI neljale arutlustele, et välja selgitada peamised projektid, millega tegelema hakatakse. Need projektid olid teaduslikult tähtsad ning vajasid rohkemat teleskoobi kasutust. See garanteeris, et valitud projektid saaksid varem valmis, juhul, kui teleskoop peaks rikki minema.{{lisa viide}}