Laguun: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Etena34 (arutelu | kaastöö)
Lisasin infot nimetuse tulenemise, laguunide tekke, kliimamuutuste mõju ja liigitamise kohta.
Etena34 (arutelu | kaastöö)
Pildid Veneetsia ja Kura lahest.
1. rida:
'''Laguun''' (ladina ''lacus'' - järv) on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik [[veekogu]], mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt [[maasäär]]e või barriga. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga kitsas [[väin]]. Morfoloogiliselt sarnanevad laguunidega väga [[limaan]]idega. Tänu oma suletusele võib laguun kujutada enesest unikaalset looduslikku [[biotoop]]i eripärase fauna ja flooraga. <ref name=":0"> Olev Luhaveer ''Mereleksikon''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996.</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.kalapeedia.ee/4406.html|pealkiri=Laguun|väljaanne=Kalapeedia|aeg=veebruar 2018|vaadatud=14.04.2020}}</ref>
 
== Nimetuse tulenemine ==
Laguuni mõiste on alguse saanud [[Itaalia]]st (''laguna''), [[Veneetsia]]st. Algselt nimetati laguuniks üksnes [[Veneetsia laht]]e, seejärel hakati nendeks nimetama sarnaseid [[veekogu]]sid kogu maailmas, kuigi kasutuses on ka mitmed erinevad nimetused - Musta mere ja Aasovi mere piirkonnas nimetatakse laguune tihti [[limaan]]ideks, Saksamaal on laguunide vasteks [[haff]], Eestis nimetatakse neid [[laht]]edeks, [[abajas]]teks, [[lõugas]]teks või rannikujärvedeks. <ref name=":0"> Olev Luhaveer ''Mereleksikon''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996.</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.kalapeedia.ee/4406.html|pealkiri=Laguun|väljaanne=Kalapeedia|aeg=veebruar 2018|vaadatud=14.04.2020}}</ref>
[[Pilt:Venice Lagoon December 9 2001.jpg|pisi|[[Veneetsia laguun]]]]
 
== Laguunide teke ==
19. rida ⟶ 20. rida:
 
== Laguunide mõõtmed ==
Laguunid on väga erinevate mõõtmetega, alates 10 000 m² kuni 10 000 km² ([[Lagoa dos Patos]], [[Brasiilia]]). Suurim laguun Vahemeres on [[Veneetsia laguun]] (600 km²), Läänemeres aga [[Kura laht]] (1600 km²)<ref name=":4" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />.Laguunide suurus ja sügavus sõltuvad sageli merepinnast. Kui meretase on madal, on rannikuäärsed lagendikud soised märgalad. Kui merepinna tase on kõrge, võivad need välja näha nagu rannajärved või lahed<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nationalgeographic.org/encyclopedia/lagoon/|pealkiri=Lagoon|väljaanne=National Geographic|aeg=21. jaanuar 2011|vaadatud=14.04.2020}}</ref>.
[[Fail:Curonian Lagoon.jpg|pisi|Kura laht on Läänemere suurim laguun.]]
 
== Kliimamuutuste mõju ==