Ilmakaart: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisamine: vaata lisaks. |
väike muudatus |
||
1. rida:
[[Pilt:Windstorm Emma.png|pisi|Tsüklon Emma Euroopa ilmakaardil (3. märts 2008)]]
'''[[Ilmakaart]]''' ehk '''meteoroloogiline kaart''' ehk '''sünoptiline kaart''' on [[Kaart (kartograafia)|kaart]], millele on numbrite ja [[Tingmärk|tingmärkidega]] kantud suurel maa-alal üheaegselt tehtud ilmavaatluse [[andmed]] või [[Ilmaprognoos|ilmaprognoosi]] tulemused. Ilmaandmeid kogutakse meteoroloogiajaamadest ehk [[Ilmajaam|ilmajaamadest]]. Need on paigutatud üle [[Riik|riigi]]. Ilmakaarte koostatakse ilmajaamades üheaegselt toimunud [[Ilmaelement|ilmaelementide]] [[Mõõtmistulemus|mõõtmistulemuste]] põhjal. Mõõtmised toimuvad kaugseirena kui ka maapinnal.<ref name=":0"><nowiki>https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2566</nowiki> </ref> <ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ilmakaart1</ref>
Ilmakaarte uuendatakse pidevalt, sest ilmaolud muutuvad pidevalt. Neid uuendatakse vähemalt iga 3 tunni tagant, kui kõikidest ilmajaamadest saadakse mõõtmis tulemused. Veelgi sagedamini võimaldavad ilmakaarte uuendada automaatilmajaamad. Kuigi paljudes [[Asula|asulates]] ametliku ilmajaama ei ole, saab kasutada lähimate ilmajaamade andmeid, sest tavaliselt [[temperatuur]] [[Asulad (T)|asulas]] ja selle lähimas ilmajaamas ei erine enamasti üle paari kraadi.<ref name=":0" /> <ref name=":1">https://www.opiq.ee/kit/1/chapter/14</ref>
Aluspinnakaartideks nimetatakse kaarte, mis põhinevad ilmajaamade andmetel, sest need kujutavad ilmaolusid maapinnalähedases [[Õhukiht|õhukihis]]. Kõrgemate õhukihtide ilmakaarte koostatakse [[Lennuk|lennukitelt]] või [[Raadiosond|raadiosondidelt]]. Kaardid, mis kujutavad ilmaolusid 1,5 km, 3 km või 5,5 km kõrguselt, kasutatakse laiemalt, sest need aitavad prognoosida ilma. Näiteks saab kõrgemates õhukihtides puhuvate tuulte suuna ja kiiruse järgi ennustada madalrõhkkondade liikumist.<ref name=":1" /> ▼
▲Aluspinnakaartideks nimetatakse kaarte, mis põhinevad ilmajaamade andmetel, sest need kujutavad ilmaolusid maapinnalähedases
Ilmastikku iseloomustavaid kaarte on erinevaid. Näiteks on hetke ilma iseloomustavad kaardid, mida uuendatakse iga tunni järel Riigi Ilmateenistuse kodulehel. Need on kõige üldisemad ning need kõigile tasuta. Sünoptilised ilmakaardid laetakse üles maailmaaja järgi keskööl. Veel on olemas erinevate ilmaelementide mudelprognooside, ilmahoiatuse ja üksikute ilmaelementide kaarte.<ref name=":0" />
== Ajalugu ==
19. sajandi keskpaigast hakati esmakordselt mõõtma ilmanäitajaid. 1816. aastal lõi saksa füüsik [[Heinrich Wilhelm Brandes]] esimesed ilmakaardid, mis joonistati käsitsi ja rekonstrueeriti 1783. aastal kogutud andmetest. Varasemad ilmakaardid tehti sünkroonsete ilmateadete kogumisega posti teel.<ref>https://www.britannica.com/science/weather-map</ref> 1865. aastal pani Eestis organiseeritud meteoroloogilistele mõõtmistele aluse Tartu Ülikooli füüsikateedri
== Ilmanähtuste kujutamine ==
37. rida ⟶ 39. rida:
Ringid tähistavad jaamade asukohti. Ringi sees mustaks värvitud osa suurus näitab pilvisuse määra. Ringi sisse tõmmatud joon näitab tuule suunda näiteks jaamast edelasse suunatud joon märgib edeltuult. Väiksemad kriipsud
Ümber jaama tähistava ringi märgitakse kindla skeemiga ilma näitajate väärtused. Komasid ei kasutata, et ruumi kokku hoida seega näiteks õhutemperatuuri märkiv number 57 tähendab 5,7 kraadi. Samuti jäetakse õhurõhu lugemil eest ära kaks numbrit. Näiteks tähendab ilmakaardil õhurõhk 107 tegelikult 1010,7 millibaari. Kaardil on märgitud veel sajualad (roheline viirutus), udu (kollane) ja äikese levikuala märgitakse punasega. Tugeva sinise või punase joonega märgitakse frondid. <ref name=":1" />
| |||