Õlgkatus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Originaaluurimuslik hinnang ("kahjuks") välja |
Täiendatud |
||
1. rida:
[[Fail:Thatch Roof Cottage Mildenhall, Suffolk.jpg|pisi|Õlgkatusega hoone]]
'''Õlgkatus''' on [[õled|õlgedest]] kattega [[katus]].
== Ajaloost ==
Õlgkatused olid [[19. sajand]]ini omased [[Euroopa]] arenenud [[põllundus]]<nowiki/>alade [[talumaja|taluehitistele]]. Eestis tehti õlgkatuseid põhiliselt [[rukis|rukki]]<nowiki/>õlgedest seoses rukkikasvatuse laiema levikuga juba [[II aastatuhat|II aastatuhande]] esimestel sajanditel, arvatavasti [[sakslane|saksa kultuuri]] eeskujul. Rannikul ja saartel ehitati samasuguseid katuseid [[roog|roost]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 370</ref>. [[Eesti taluarhitektuur]]is oli rukkiõlgedest katus kuni [[19. sajand]]i alguseni kõige levinum katusekattematerjal. [[16. sajand]]ist on teateid ka õlgedega kaetud [[Kirik (pühakoda)|kiriku]]<nowiki/>katustest (nt [[Püha kirik]] [[Saaremaa]]l)<ref name="Kirikute hooldusraamat">[https://www.
[[Ikaldus]]e aastatel söödeti tihti osa õlgkatuseid [[kariloom]]adele. 19. sajandi lõpul õlgkatustest loobuti, kuna [[viljapeksumasin]]ate kasutusele võtuga ei saadud enam sirget katuseõlge<ref name="Rahvakultuuri leksikon2">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3.
Nõukogude okupatsiooni lõpuks oli eesti katusemeistrite [[roog|roo-]] ja õlgkatuste tegemise oskus väga tõsises kadumisohus. Uus tõus tuli koos Eesti taasiseseisvumisega. Tänapäeva uuemad rukkisordid on palju pehmemate õlgedega kui varasemad ning need ei sobi katusele paigaldamiseks. Hankimise keerukuse ja lühema eluea tõttu on õlgkatused asendatud paljudel juhtudel [[rookatus]]tega<ref name="Kultuuripärand">[https://https://rahvakultuur.
== Katuse ehitus ==
Õlgkatuse ehitamisel kasutati peamiselt [[sirp|sirbiga]] lõigatud kõrsi, mis pärast [[rehepeks]]u oli kubudesse köidetud ning varju alla hoiule pandud<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 249</ref>. Õlgkatuse katte paksus on tavaliselt 25 cm ning katuse iga lõunapoolsel küljel 20–30 aastat, põhjapoolsel ligikaudu 50 aastat. Õlgedest katusekatted olid vastupidavad lumetormidele ja soojapidavad
Katuse katmist alustati räästast, kus õled kinnitati väikeste räästavihkudena [[linnulatt|linnulati]] abil. Edasi paigaldati lahtised õled ühtlase kihina ridade kaupa (tüved allapoole, ladvad ülespoole), mis tasandati alumistest otstest [[katuselasn]]aga. Õled kinnitati vitstega roovlati külge seotava ''korralati'' abil, mis surus õled kinni ning jäi järgmise õlekihi alla. Kui katmisega jõuti harjani, murti mõlemalt poolt üleulatuvad kõrred üle harja kahele poole maha ning seoti roigaste ja vitste abil kinni. Nende peale laotati piki katuseharja veel üks kiht kõrsi, mida hoidsid paigal paariviisi ühendatud [[kuusk|kuusest]] või [[kadakas]]t valmistatud [[harimalk|harimalgad]]. Hiljem hakati näiteks [[Muhu|Muhu saarel]] ja Saaremaal õlg- ja rookatuste harja katma kas risti või piki harja asetatud laudadega. Samal otstarbel kasutati ka puitlaaste ja [[sindel|sindleid]]. [[Lõuna-Eesti]]s kasutati katuseharja katteks linaluid, mille raskuseks pandi lapikud kivid<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.
== Katuse kuju ==
Õlgkatused tehti peamiselt [[kelpkatus]]ena, kus kelba otsale harja alla jäi kolmnurkne [[unkaauk]], mille külgedele kinnitati tuule kaitseks [[unkalauad]]
Katuse kalle oli harilikult 45 kraadi või veidi rohkem, sest mida järsem on õlgkatus, seda kauem peab see vastu. Selline kalle andis laiade räästaaluste puhul eriti õuel domineerivale [[rehielamu]]le iseloomuliku väljanägemise – kuni 2/3 hoone kõrgusest moodustas katus<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.
26. rida:
==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/2150233 Õlgkatus, [[Eesti Vabaõhumuuseum]]]
*[https://epl.delfi.ee/uudised/olg-voi-rookatus-kuiv-tare-sada-aastat?id=72635357, Õlg- või rookatus, kuiv tare sada aastat [[Eesti Päevaleht]] 18.10.
| |||