Arp Schnitger: erinevus redaktsioonide vahel

Arp Schnitgeri ehitatud orelitest on säilinud 39 pilli. Tema päris heas korras oreleid leidub tänapäeval [[Saksamaa]]l, eriti Põhja-Saksamaal; ka [[Holland]]is ja isegi [[Portugal]]is. Oma eluajal ehitas Arp Schnitger oreleid ka [[Inglismaa]]l ja [[Venemaa]]l.{{lisa viide}}

Et Arp Schnitger tegutses [[barokk|barokiajastul]], on ka tema orelitele iseloomulikud baroksed jooned. Tugev ja läbipaistev kõla, [[manuaal]]ide rohkus, kus iga manuaal on omamoodi eraldi orel. Tavalised on nelja manuaaliga orelid. Manuaalid on ehitatud kontrasti printsiibil. Suur kontrast ''f'' ja ''p'' vahel; ''mf'' või ''mp'' praktiliselt puudub. Orelid olid kõrgema häälestusega, kui oleme tänapäeval harjunud. Ühtne häälestuse kõrgus tolleaegsetel orelitel puudus. See hakkas ühtlustuma alles [[Johann Sebastian Bach]]i ajal [[Gottfried Silbermann]]i puhul. Ka [[Friedrich Ladegast]]i orelitel on veidi kõrgem häälestus kui tänapäeval. See asjaolu muudab vanade orelite restaureerimise ja eriti koopiate tegemise keeruliseks, sest oreli algse kõla saavutamiseks on vaja välja selgitada antud oreli häälestuse kõrgus.{{lisa viide}}

Arp Schnitgeri esimene suur orel oli 4 manuaaliga, pedaaliga ja 67 registriga [[Hamburgi Nikolai kirik]]u orel. Kahjuks seeSee orel ei ole säilinud. Säilinud on teine tema ehitatud 4 manuaaliga, pedaaliga ja 60 registriga orel [[Hamburg]]is Jacobi kirikus ([[1693]]). See on üks suuremaid säilinud barokiaja oreleid. Aastal 1708 nimetati Arp Schnitger [[Preisimaa]]l ülemoreliehitajaks (''Hoforgelbauer''). Tema orelitel on mänginud sellised kuulsad organistid nagu [[Dietrich Buxtehude]] (1637–1707), [[Vincent Lübeck]] (1654–1740), [[Johann Sebastian Bach]] (1685–1750) ja noor [[Georg Friedrich Händel]] (1685–1759).{{lisa viide}}

Siin on loetletud mõned kõige paremini säilinud Arp Schnitgeri orelid.{{lisa viide}}