Populatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
Originaaluurimuslik hinnang ("kahjuks") välja |
||
7. rida:
== Definitsioon erinevates käsitlustes ==
Terminit "populatsioon" lihtsustatakse tihti mitteametlikus kontekstis. Sel juhul tähendab see lihtsalt ühte liiki kuuluvaid organisme. Kuid tegelikult on tegemist spetsiifilisema organismide grupiga. [[Populatsioonigeneetika]]s ei viidata populatsioonile kui tervele liigile. Populatsioon on grupp organisme samast liigist, kes elavad piisavalt piiratud geograafilisel alal nii, et potentsiaalselt saavad kõik populatsiooni liikmed vabalt ristuda iga vastassoost liikmega sellest populatsioonist.{{lisa viide}}
[[Demökoloogia|Populatsiooniökoloogilisest]] aspektist on väga täpset definitsiooni keeruline formuleerida, sest liigiti on geograafiline paiknemine väga erinev. Populatsiooni liikmete paiknemine pole kunagi [[Homogeenne süsteem|homogeenne]]: alati esineb suuremal või vähemal määral liitumist ning väiksemate gruppide tekkimist. Sel viisil [[alampopulatsioon]]ide tekkimine on enamasti põhjustatud [[Keskkonnategurid|keskkonnateguritest]]: paremini sobivamad elupaigad vahelduvad ebasobivamatega. Näiteks saartel elav maismaa loomastik on sel viisil fragmenteerunud saarestikel ning veel tavalisem on see nähtus näiteks aasadel, kus esineb niiskemaid ja kuivemaid laike, ning metsades, kus on päikeselisemad ja varjulisemad osad. Alampopulatsioon võib tekkida ka sotsiaalse käitumise erinevustest. Selline nähtus esineb näiteks huntide seas, kui isendid moodustavad karju. Isegi inimpopulatsioon on grupeerunud alampopulatsioonideks: külad või linnad on üldiselt moodustatud soodsatele aladele, mis on eemal mägedest või kõrbest, kus on ekstreemsemad elutingimused. Sellised geograafilised piirid mängivad olulist rolli, sest enamik liikidest, kaasaarvatud inimesed, valivad suurema tõenäosusega endale kaaslase oma elupaiga lähedalt.<ref name="Luts" />
13. rida:
== Populatsiooniökoloogia ==
Tänapäeva ökoloogias on ühtedeks põhiküsimusteks erinevad populatsioone puudutavad probleemid, näiteks optimaalne liikide arv piirkonnas, millised tegurid mõjutavad selle arvu langust ja kuidas erinevad liigid omavahel suhtlevad. Selliseid küsimusi kokku võttes on loodud termin populatsiooniökoloogia. Populatsiooniökoloogia on osa suuremast teadusharust, [[populatsioonibioloogia]]st, mis hõlmab nii evolutsioonilisi kui ka ökoloogilisi tegureid, mis mõjutavad populatsiooni.{{lisa viide}}
[[Pilt:PSM V74 D416 Thomas Robert Malthus.png|pisi|Thomas Robert Malthus. Esimene teadlane, kes uuris populatsioone]]
26. rida:
===Ajalugu===
Suurem osa tänapäeva populatsioonigeneetika uuringutest on seotud [[DNA]] ja [[Valgud|proteiinide]] analüüsidega. Kuid populatsioonigeneetika teoreetiline ja [[Empiirilisus|empiiriline]] areng algas juba 1890. aastate alguses. Charles Darwin ja [[Gregor Mendel]] olid teadlased, kes avastasid populatsioonigeneetika alusteadmised, kuigi kumbki neist seda sel ajal ei taibanud. Darwin tähtsustas evolutsioonilistes protsessides [[pärilikkus]]t ja variatsioone ning Mendel avastas [[Mendeli seadused|pärilikkuse mehhanismi]].
Kahekümnenda sajandi alguses oli levinud kaks vastandlikku arvamust evolutsiooniprotsesside kohta, mida toetasid kaks koolkonda: [[Saltatsionism|saltatsionistid]] ja [[Gradualism|gradualistid]]. Kui 1900. aastal Mendeli tööd uuesti avastati, võtsid mõlemad pooled väga erinevad hoiakud. Saltatsionistid toetasid Mendeli päritavuse ideid, sest nad arvasid, et see toetab nende kujutluspilti katkendlikust evolutsioonist. Seetõttu hakati neid nimetama mendelistideks. Gradualistid vaidlesid, et Mendeli eksperimendid pidevalt varieeruvate tunnustega viitavad pigem järkjärgulisele päritavusele ning neid hakati nimetama biomeetrikuteks. Vaidlused mendelistide ja biomeetrikute vahel kestsid üle kümne aasta, kuna konfliktid tekkisid tihti personaalsete arvamuste ebakõlast ning isikute omavahelistest ebasobivusest, mitte alati teaduslikel teemadel.{{lisa viide}}
1918. aastal avaldas [[Ronald Fisher|Ronald Aylmer Fisher]] artikli, milles kirjutas, et biomeetrikute mõõdetud pidev varieeruvus võib olla põhjustatud mitme geeni koosmõjust. 1930. aastal avaldas ta oma töödest kogumiku "The Genetical Theory of Natural Selection". Järgnenud 70 aasta jooksul tekitas see teos tormilist huvi ja ajas paljud geneetikud marru.{{lisa viide}}
Aastatel 1924–1932 avaldas Briti geneetik [[John Burdon Sanderson Haldane]] mitmeid teaduslikke artikleid üldnimetuse all "A Mathematical Theory of Natural and Artificial Selection". Nendes artiklites ta töötas välja teooria, mis seletas, kuidas looduslik valik on seotud [[geenitriiv]]i, inbriidingu, [[mutatsioon]]ide, [[epistaas]]i ja muude protsessidega.{{lisa viide}}
[[Sewall Green Wright]] oli USA geneetik, kelle varasemad tööd olid seotud [[merisiga]]de karvavärvi uurimisega. 1931. aastal avaldas ta pika teadusliku artikli "Evolution in Mendelian Populations", kus ta seletas lahti oma arvamuse evolutsioonilise geneetika kohta. Wrighti vaatenurk erines oluliselt Fisheri ja Haldane'i omast. Kaks Wrighti olulisimat panust geneetikasse on inbriidingu koefitsiendi ja [[Populatsiooni efektiivne suurus|efektiivse populatsiooni suuruse idee]]. Peaaegu kogu tänapäeva populatsioonigeneetika põhineb nendel mõistetel.<ref name="sv9u5" />
| |||