Abhaasia: erinevus redaktsioonide vahel

''De facto'' kontrollib alates 2008. aastast kogu Abhaasia territooriumi, end sõltumatuks kuulutanud ja osaliselt tunnustatud, '''[[Abhaasia Vabariik]]'''. 2008. aasta augustini oli umbes 17% Abhaasia territooriumist ([[Ülem-Abhaasia]]) Gruusia kontrolli all.

Abhaasias paikneb 1700-liikmeline Venemaa väekontingent, mille peakorter peakorterigaasub [[Gudauta]]s paiknevasoleva Venemaa 7. sõjaväebaasis.<ref name="3nhoa" /><ref name="Mkyya" /> Gruusia Vabariigi valitsus tegutseb selle nimel, et rahvusvaheline üldsus tunnustaks Abhaasia Venemaa poolt okupeerituks territooriumiks.<ref name="LHnp2" /> 2011. aasta juuli lõpus võttis USA Senat vastu resolutsiooni, mis tunnistab Abhaasia ja Lõuna-Osseetia Venemaa poolt okupeeritud aladeks.<ref name="iYzjx" />

Abhaaside ja Venemaa juhtkonna arvamuse kohaselt on Abhaasia Vabariik Gruusiast sõltumatu ja eraldiseisev riik. Abhaasia Vabariigi valitsus on seisukohal, et tänapäeval omatakse kõiki tunnuseid ja hallatakse kõigi atribuute, mis on omased rahvusvahelise kogukonna poolt tunnustatud suveräänsele riigile. Abhaasia seisukohast vaadatuna paikneb Venemaa väekontingent Abhaasias preventiivserahutagamise eesmärgiga, hoidmaks ära Gruusia võimalik sõjaline rünnerünnak Abhaasia Vabariigi vastu või võimalikja Gruusia poolne riigi territoriaalse terviklikkuse taastamise katse kasutades sõjalisi meetmeid. Venemaa relvajõud on kutsutud Abhaasiasse Abhaasia Vabariigi valitsuse ametlikul palvel, vastastiku üksteist tunnustanud riikide vahel sõlmitud lepingute alusel, rahuvalve eesmärgiga, hoidmaks ära relvakokkupõrkeid ja säästmaks inimelusid. Abhaasia Vabariigi valitsus ja Venemaa lükkavad ümber Gruusia poolse väite, mille kohaselt Venemaa on Gruusiale kuuluva piirkonna (Abhaasia) okupeerinud<ref name="dXNhp" />. Ühtlasi lükkab Venemaa ümber väite, nagu oleks tema rikkunud 6-punktilist Medvedevi–Sarkozy (12. augustil 2008 sõlmitud) rahuplaani. Venemaa on oma väed tõmmanud välja ''de facto'' Gruusia piiridest ja Venemaa jaoks (kuna Venemaa on Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat rahvusvahelise õiguse subjektina tunnustanud) ka ''de jure'' Gruusia piiridest. Venemaa juhtkond on seisukohal, et kui Abhaasia ei oleks Venemaa poolt tunnustatud, lasuks Venemaal kohustus paigutada oma väed Venemaa territooriumile. Kuivõrd aga Venemaa on Abhaasiat rahvusvahelise õiguse subjektina tunnustanud ja Venemaa reageeris Abhaasia Vabariigi juhtkonna ametlikule palvele paigutada rahuvalve ja piirkonnas stabiilsuse tagamise garandinaeesmärgil Abhaasiasse oma väed, loeb Venemaa juhtkond oma sõjaväe kontingendi paiknemist Abhaasia Vabariigi territooriumil vastavaks rahvusvahelisele õigusele. Ühtlasi täidab Venemaa sõjaväe kontingent vastavalt Medvedevi–Sarkozy 12. augustil 2008 sõlmitud rahuplaanile piirkonnas rahuvalve eesmärki ja rakendab täiendavaid julgeolekumeetmeid.<ref name="9BPgQ" /><ref name="5ACn7" /><ref name="svpqS" />

Abhaasia on mägine maa, [[Suur-Kaukasus]] läbib kogu territooriumi ja seal asub [[Ritsa järv]]. See on Suur-Kaukasuse lääneharude vahel, 120&nbsp;km kaugusel [[Suhhumi]]st.

[[Kaukasus]]e mäestik eraldab põhjast ja kirdest Abhaasiat ja [[Venemaa]]d. Idas ja kagus piirneb Abhaasia Gruusia maakonna [[Samegrelo–Zemo Svanethi]]ga ning läänes ja loodes [[Must meri|Musta merega]]. Abhaasia jääb loode-kagu suunalt [[Psou]] ja [[Inguri]] jõe vahele. Suur-Kaukasuse peaaheliku harud – [[Gagra ahelik|Gagra]], [[Bžõbi ahelik|Bžõbi]], [[Abhaasia ahelik|Abhaasia]] ja [[Kodori ahelik]]ud – jagavad Abhaasia sügavateks ja viljakateks orgudeks. Abhaasia kõrgemad tipud paiknevad Abhaasiaselle kirde võija ida piirkonnas, ületades 4000 meetrit üle merepinna ([[Dombai-Ulgen]] – 4046 m).

Enamuses kiviklibulise Musta mere ranniku, mis tihti on kiviklibune, pikkuseks on 210&nbsp;km. Mere avarused, subtroopiline taimestik, kiirevoolulised mägijõed ja Kaukasuse mäetipud annavad Abhaasiale erilise võlu. Üle Suur-Kaukasuse peaaheliku ehitatud kaks teed on praegu suletud, kuna 1990. aastate sõjategevuse perioodil need mineeriti. Nüüd kaalutakse nende teede taastamise või tunneli rajamise võimalusi, kasutades [[avaliku ja erasektori partnerlus]]t<ref name="3KwSN" />.

Abhaasia taimestik on mitmekesine. AlustadaAgab võibsee rannikuäärsetest subtroopilistest laialehistest metsadest ja tsitruseliste kasvandustest ning lõpetadalõppeb igilume ja liustikega mägises Abhaasia põhjaosas. Vaatamata sellele, et mägine pinnamood on kaitsnud inimese tegevuse eest enamust Abhaasia territooriumist, kasvatatakse Abhaasia kultuuristatud viljakatel aladel teed, tubakat, viinamarju, tsitruselisi ja mitut liiki puuvilju, mis on kohalike elanike põhitegevus.

Abhaasia pea tunnustamata riigi president on täitevvõimu pea. President valitakse üldrahvalikul referendumil viieks aastaks ning üks president ei tohi olla selles ametis rohkem kui kaks ametiaega järjest.

Rahvastik on koondunud rannikutasandikule. Põhilised rahvadrahvused on [[abhaasid]], [[armeenlased]], [[grusiinid]] ja [[venelased]].

Riiklikes ja teistes asutustes asjaajamiskeelena on [[Vene keel|cene keel]]t on samuti õigus kasutada neil isikutel, kes ei valdaräägi abhaasi keelt, riiklikes ja teistes asutustes asjaajamiskeelena. Vene keel ei ole tunnistatud Abhaasias riigikeeleks.<ref name="r6vY3" />