Muul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
Muul võib olla rajatud nii vette kui ka maa ja mere piirile. Muuli üks külg on mõnikord muudetud [[kai]]ks. Kai ongi üsna sarnane ehitis, ainult sel pole lainete murdmise ülesannet, muulil aga pole silduvate meresõidukite vastuvõtmise ülesannet.
 
Eestis on pikimad muulid [[Pärnu]]s, mille ümberehitamist alustati[[1863]]–[[1864]] aastatel kunagistest [[palk]]muulidest [[kivi]]muulideks, mille jaoks toodi kivilaevadega kive [[Häädemeeste]] ja [[Kihnu]] randadest. Muulid valmisid [[1869]]. aastal ning on 2 ja 2,5 km pikkused.<ref name=PLV_muul>* [http://www.parnu.ee/?id=362&lv_id=985 KUIDAS JA MIKS EHITATI MUULID?]</ref> [[2002]]. aastani olid muulid linna omandis.<ref name="Äripäev"> * Kalev Vilgats 01.04.2002 [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2129/arv_maakomm_212901 Pärnu muulid said omaniku] </ref>
 
[[Genova]]s on 490 meetri pikkune üle tuhande aasta vanune muul, mis kaitseb linna [[torm]]ide eest.