Redaktsioon: 9. aprill 2020, kell 12:54 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust Eemaldatud muudatus 5599574, mille tegi 185.50.99.245 (arutelu) Etnilisus pole sama, mis rahvuslikkus, minu teada pole ka kliima ja ilmastik sama. Usund ja religioon vist on sama, aga miks üldse vaja üks teise vastu vahetada? Märgis: Eemaldamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. aprill 2020, kell 16:33 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust Originaaluurimuslik hinnang ("kahjuks") välja Uuem muudatus →
2. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid\|kuu=aprill\|aasta=2020}} {{Riik 398. rida ⟶ 399. rida: Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad – tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju. Varem suheldi Euroopaga peamiselt põhjapoolsete sadamate kaudu, mis on lõunapoolsega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. ~~Kahjuks~~Need sadamad jäävad ~~need sadamad~~ riigi siseosadest aga mõnevõrra eemale. Pärast rekonstrueerimistöid Saint Lawrence’i jõel ja mitme kanali ümberehitust pääsesid ookeanilaevad [[Suur järvistu\|Suurele järvistule]] ja sealsed sadamad muutusid meresadamateks. Talveks see meretee, aga ~~kahjuks~~ külmub. Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme [[Ladina-Ameerika]] maaga. Pärast panama kanali valmimist [[1914]]. aastal viib siit otsetee ka [[Lõuna-Ameerika]] lääneranniku riikidesse. 430. rida ⟶ 431. rida: USA-s kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud [[okasmets]]ad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt [[mänd\|männimetsad]]. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud., ~~Kahjuks laastati~~kuid need ~~metsad~~laastati juba [[19. sajand]]il. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes looduskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid [[lähistroopika\|lähistroopilisi]] metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja [[küpress]]imetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.

Ameerika Ühendriigid: erinevus redaktsioonide vahel