Louis Daguerre: erinevus redaktsioonide vahel

Louis-Jacques-Mandé Daguerre sündis [[Cormeilles-en-Parisis]], [[Val-d'Oise]]'is, [[Prantsusmaa]]l. Ta hakkas tööle kui arhitekti õpipoisina ning juba 16. eluaastaks oli ta [[Pariisi teatri]] lavakujundaja assistent. Ta oli eriti leidlik valguse suunamisega ja -efektidega ning abistas veel teisigi teatreid [[Pariis]]is.{{lisa viide}}

Ta lõi "muljetavaldavate illusioonide teatri", mille ta nimetas [[Diorama]]ks. See oli näitus suurtest piltidest, mis olid tehtud kuulsates kohtades koos muutuvate valgusefektidega.{{lisa viide}}

Daguerre kasutas abiks maalimiseks tavaliselt [[camera obscurat]]. 1826. aastal tutvus ta [[Nicéphore Niépce]] tööga, keda peetakse esimese jäädava foto loojaks. 4. jaanuaril 1829 ühendasid nad jõud.{{lisa viide}}

KahjuksNende koostöö jäi nende koostöö lühikeseks, kuna [[Niépce]] suri 1833. aastal. Daguerre jätkas eksperimenteerimist üksi ning tegi oma suuravastuse täiesti kogemata. 1835. aastal pani ta [[ilmutatud plaadi]] oma keemiakappi ning mõni päev hiljem oma üllatuseks avastas ta, et varjatud kujutis oli ilmunud. Daguerre järeldas, et see juhtus tänu [[elavhõbe]]da<nowiki/>aurudele, mis olid tulnud katkisest kraadiklaasist. See avastus oli väga tähtis, kuna nüüd oli võimalik pilte ilmutada kaheksa tunni asemel vaid poole tunniga.{{lisa viide}}

Kuigi ta teadis nüüd, kuidas neid pilte teha, siis alles 1837 oli ta võimeline neid parandama. Uue protsessi nimeks sai [[dagerrotüüpia]].{{lisa viide}}

Daguerre hakkas oma leiutisele otsima [[sponsor]]eid, kuid keegi ei olnud eriti huvitatud. Ta pöördus [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] sekretäri [[Francois Arago]] poole, kes nägi leiutises potentsiaali kunstile ja teadusele ning teatas sellest leiutisest [[akadeemia]] töökoosolekul juba 7. jaanuaril 1839. [[Arago]] pakkus, et [[Prantsuse riik]] ostab [[leiutis]]e ja kingib selle õigused kogu [[maailm]]ale; Daguerre’ile määrati eluaegne [[pension]].{{lisa viide}}

Avastus tehti maailmale lõplikult teatavaks 19. augustil 1839, kui Prantsuse [[valitsus]] ostiski endale [[dagerrotüüpia]] õigused, teadmata et Daguerre oli patenteerinud protsessi [[Inglismaa]]l ja [[Wales]]<nowiki/>is 14. augustil – ainult viis päeva varem.{{lisa viide}}

10. juulil 1851 Daguerre suri oma kodus [[Bry-sur-Marne]]'is (12 km kaugusel [[Pariis]]ist) [[südamerabandus]]e tagajärjel. Sinna on ta ka maetud.{{lisa viide}}