Redaktsioon: 18. oktoober 2019, kell 17:29 redigeeri KUShariduskeskus (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. aprill 2020, kell 13:01 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust Originaaluurimuslik hinnang ("kahjuks") välja Uuem muudatus →
23. rida: Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar avas uksed kevadel 1922, võttes vastu esimesed õppurid, kelle hulgas oli nii naisi kui mehi. Kooli direktoriks oli rahvusvaheliselt tuntud [[Adam Podin]], kes elas ja töötas baptisti vaimulikuna Keilas. Seal alustaski seminar, olles esimeseks süstemaatilist usuteaduslikku haridust andvaks vabakiriklikuks õppeasutuseks Eestis. 1938. aastal hakkas seminari juhtima magister [[Osvald Tärk]], kes oli hariduse saanud USA-s. Selleks ajaks oli kool – nüüd nimega Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar – saanud oma maja Tallinnas. ~~Kahjuks suleti vaimulikke~~Vaimulikke koolitav õppeasutus suleti 1940. aastal nõukogude ateistliku võimu käsul. Kuid lugu ei kadunud, vaid suunas uut vaimulike ja kaastööliste põlvkonda: inspireeris iseõppimist, julgustas avama poolsalajasi kaugõppekursuseid 1956-1960, motiveeris looma mitteformaalseid õppegruppe ja endistele õppejõududele eksameidki sooritama. Mingis seletamatus lootuses säilitati seminari raamatuid ja protokollikausta Kohila baptisti palvemaja pööningul. 1970. aastate lõpul õnnestus Eestist saata Saksa DV-sse usuteadust õppima kolm pastorit: [[Peeter Roosimaa]], Ermo Jürma ja Joosep Tammo. Neist said hiljem taasavatud seminari õppejõud. == Taasavamine ja tegevus tänapäeval ==

Kõrgem Usuteaduslik Seminar: erinevus redaktsioonide vahel