Karl von Drais: erinevus redaktsioonide vahel

Eelkõige tuntakse Karl von Draisi algupärase [[Jalgratas|jalgratta]] leiutajana. Just tema ehitas enne 1810. aastaid endale jooksuratta (saksa keeles [[Laufmaschine]]) ühendades kaks vankriratast puitraamiga ja lisades raamistikule sadula. Hoogu tuli anda jalgadega lükates ning hoo andmise vaheajal sai leistangist tasakaalu hoides kahel rattal püsti püsida.

Esimese dokumenteeritud sõidu tegi Drais oma jooksurattal [[Mannheim|Mannheimi]] lähedal 1817. aasta 12. juunil, sõites läbi umbes seitse kilomeetrit natuke rohkem kui tunni ajaga. Hiljem selgus aga, et sõiduteed olid hobuvankritega sõitmisest auklikud ja jooksurattaga oli nendel keeruline tasakaalu pikka aega järjest hoida. Seetõttu hakkasid jooksurattaga liiklejad kasutama sõitmiseks kõnniteid, kuid kuna rattaga liiguti liiga kiiresti, ohustas see jalakäijaid. Sellest tulenevalt keelustati jooksuratta kasutus [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Suurbritannia|Suurbritannias]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ning isegi [[Kolkata|Kolkatas]]. Nii kaotas algne jooksuratas oma populaarsuse kümneteks järgnevateks aastateks.

Jooksuratta näol oli tegemist kõige esimese teadaoleva inimjõul liikuva ratassõiduki ehk velosipeediga, kui välja arvata juba 18. sajandil leiutatud [[rulluisud]]. Drais võttis oma rattale patendi 1818. aastal ning seda hakati tootma nii Saksamaal kui ka [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]]. Draisi eeskujul valmistati järgneva poole sajandi vältel sarnaseid jooksurattaid mitmetes variatsioonides üle kogu maailma.

Karl Freiherr von Drais sündis 29. aprillil 1785. aastal Karlsruhe’is. Temast sai [[Badeni suurhertsogiriik|Badeni suurhertsogiriigi]] ametnik ja märkimisväärne leiutaja, kes lõi lisaks esimesele jalgrattale veel ka klaviatuuriga [[Kirjutusmasin|kirjutusmasina,]] [[Hakklihamasin|hakklihamasina]] ning raudteedel kasutatava [[Dresiin|dresiini]].

Kuna Drais oli riigiteenistuja, ei olnud tal võimalik oma leiutiste pealt kasumit teenida. Seetõttu pälvis ta 1818. aasta 12. jaanuaril „suurhertsogi privileegi“. See tähendas, et järgneva 10 aasta jooksul kaitses tema leiutisi suurhertsog [[Karl Ludwig Friedrich]]. Lisaks sellele määras suurhertsog Draisi mehaanikaprofessoriks. See oli tol ajal lihtsalt aumärk, mis ei olnud seotud ühegi ülikooli ega teise institutsiooniga. Hiljem tuli Drais tsiviilteenistusest ära ning talle määrati pension tema teenete eest mehaanikateaduses.

1822. aastal emigreerus Drais [[Brasiilia|Brasiiliasse]], kus ta hakkas tööle maamõõtjana. 1827. aastal kolis ta tagasi Mannheimi. Kolm aastat hiljem, 1830. aastal Draisi isa suri ning Draisi ümbritsesid kadetsevad konkurendid. Kui teda 1838. aastal mõrvata üritati ning ta sellest siiski pääses, suundus ta 1839. aastal elama [[Oderwaldi ühisvald|Odenwaldi]] mägedesse, kuhu ta jäi püsima 1845. aastani. Sel perioodil leiutaski Drais raudteedel kasutatava dresiini.

Naasnud oma sünnilinna Karlsruhe’i, otsustas Drais 1849. aastal, et loobub oma parunitiitlist ning eemaldab oma nimest aadlipartikli „von“„[[von]]“. Pärast revolutsiooni lõppu tekkisid Draisil probleemid ning valitsus tahtis, et ta tunnistataks hulluks ning pandaks hullumajja. Draisi pension konfiskeeriti, et aidata maksta „revolutsioonikahjude“ eest.